Kuidas said raamatupoodidest kohtumis- ja ajaveetmispaigad? (12)

Kui praegustes Eesti raamatukauplustes ringi vaadata, hakkab silma mõndagi enamat kui kirjavarast lookas letid ja järjekorras seisvad ostlejad. On kohvikud, on akvaariumid, on mugavad toolid raamatute sirvimiseks ja lastenurgad peredele. Veel sajandivahetusel see nii ei olnud. Ega ole suuremas osas Euroopast siiamaani. Siinsest tasemest kõneleb seegi, et Rahva Raamatu Viru keskuse kauplus kandideerib maailma parima raamatupoe tiitlile.

"Meie põhiidee oli, et inimesed veedaksid poes võimalikult kaua aega, tunneksid ennast hubaselt ja koduselt, mitte ei tuleks ainult kiirelt püstijalu ostlema, nii et võtan ühe raamatu ja jooksen minema," meenutab Rahva Raamatu juhatuse esimees Viljar Ots Viru keskuse poe avamist 2004. aastal.

"Raamatupoed olid siin toona kõik klassikalised: lihtne ruum, kassa ja raamaturiiulid," märgib teine juhatuse liige Gertti Kogermann.