"Alati, kui oli vaja kartuleid võtta või puid teha, oli onu Aare haige ja suremas." (11)

Piinlik oli vaadata ja kuulata, kahju tippnäitlejatest Ülle Kaljustest ja Merle Palmistest. Lahkusime teatrist vaheajal.
Kas lavastajaid nagu Mati Unt veel kunagi sünnib? Mis on juhtunud Draamateatriga? Miks selline (madal) tase?

elas elulõpu-aastatel oma ema-isa kodus, aastaringselt, aga ega ta teha midagi küll tõesti ei viitsinud. kui maie ja Hendrik suvel maale saabusid, siis maie asus maja seestpoolt koristama-kraamima ja Hendrik haaras käsivikati ja hakkas maja oma piiramisrõngasse kahmanud peaaegu rinnuni "muru"-heina niitma ... kuni kõik oli jälle puhas ja korras. aare istus köögilaua taga, jõi maie keedetud värsket kohvi ja vedis suitsu, nii et köök oli sinine ja jälgis teiste toimetamisi naeratades pealt... Seni, kuni Maie ja Hendrik oma suve"puhkust" maal veetsid, oli Aarel kuninga kassi elu. Isegi talvekütte tegi Hendrik talle valmis, ainult tuppa tuua ja ahju panna. Ja kui nad suve lõpupoole linna ära läksid, siis ostsid Aarele mingi X-koguse toiduaineid veel tagavaraks ka. Aare ise sai ka väikest invaliidsuspensioni, kuid see kulus kiiresti ära ja siis võis teda kohata ( nädal või poolteist enne "pinsi" päeva) poe juures mõnelt sõbralt-tuttavalt "veidi söögiraha laenuks" küsimas. Sai minugi käest. Kuid ei saa mainimata jätta, et alati, kui ta poodi või üldse alevi vahele tuli , oli ta korralikult riides ja KINDLASTI LIPSUSTATUD ! Ja käes oli tal alati ka portfell, prillid ninapeal, noh kohe nagu teadlane või muu haritlane... Ja kui ta joogine oli, siis istus kenasti kodus, ei teinud endale "häbi" alevi vahel tuiates-tuigerdades. See on ainult üks väike killuke mälestuste teedel ... Puhaku nad rahus.
Aga nii Maie, Hendrik kui ka Aare olid väga sõbralikud ja heatahtlikud kõigi vastu, kes me nendega lävisime, ei aetud nina püsti, et umbes, kes meie ( IKKAGI NUKUTEATRI KUULUS KAHURVÄGI ) oleme, või kes teie ( MAAL ELAVAD JA TÖÖTAVAD inimesed ) olete... Kõik oli väga kena ja armas! Kurb, et nüüd on alles jäänud vaid mälestused. Ilusat kevadet kõikidele !!!

käisin vaatamas ja soovitan, hea huumoriga ja maagiline etendus. paar roppu nalja oleks võinud muidugi välja jätta, aga muidu oli hea. muusika ja vidokujundus ka tasemel.

onu aare oli siis puudega? lugeda kahjuks ei saa, ei raatsi

tänapäeval oleks see onkel siis tõeline tegija- midagi ei tee ega oska, aga pildil püsib vägevasti.

on kogu aeg taibanud, et Eestis pole tööga võimalik normaalselt ära elada. Kui vehid tööd teha, saad raha aga kaotad tervise.

põlgan teatrit, aga siit tõotab tulla midagi huvitavat ja originaalset! lähen kindlasti vaatama!