Inimesed

Virumaa ja Pandivere, sinu eest ma pandin vere! Kas fosforiidi­sõda on taas tuha alt lõkkele löömas? (19)

Maarius Suviste, 19. märts 2016 06:00
FOSFORIIDI VASTU: Roheliste rattaretk «Kuidas elad, Virumaa?» aastal 1988.Foto: Lembit Michelson

Fosforiit on taas kuum sõna. Kuigi sest maavarast on aastakümnete jooksul kirjutatud nii- ja naapidi, kokku on loetud plussid ja miinused ning arvamused käivad riigivõimust sõltumata seinast seina, on see jälle teravalt esile kerkinud. Kohe nii maruliselt, et paneb osa kaasamõtlejaid õhku ahmima: "Virumaad rünnatakse, ma kordan: Virumaad rünnatakse!"

On selge, et selle artikli raames ei jõua kogu suurt ja laia fosforiiditeemat üksipulgi põhjalikult lahata. Keskendume kolmele punktile.

Esiteks: mida meil oleks kaotada, kui me fosforiidivaru ei uuriks ja rahule jätaks?

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

23.04.2016
Eesti teadlased proovivad maapõue tungida
18.03.2016
Marek Strandberg | Majanduslik ajupesu ja akadeemiline bluff – tantsuparnerid fosforiidipeol
13.03.2016
Peeter Olesk | Fosforist mitte ainult Tartu taksos
07.03.2016
Keskkonnaministeerium võib luua fosforiitide uurimiseks uue asutuse

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee