Inimesed

Mati Erelt: eesti keele püsimajäämise pärast eriti muretseda ei tasu (10)

LISA KOMMENTAAR

195714. märts 2016, 19:19
Valged vanamehed ja noored ōrnukesed e taha enam kaitsta ei oma kodu, kodumaad, keelt, peret, tütreid... Selline suhtumine viib otseteed ja kiirelt rahvusriigi hukule.
Juba praegu on eesti keel noorte seas tihti juba tagaplaanil. Oma postitusi ja suhtlusi toimetatakse inglise keeles. Aga ei vanamehed ega ōrnukesed seda pole märganud.
Kas targutada võib?14. märts 2016, 12:09
Vene keeles ei kasutata või kasutatakse harva kokku-lahku kirjutamist mis muudab mõiste tähendust. "Juhi luba" on midagi muud kui "juhiluba" Venekeelne mitmus asendab kokkukirjutuse, ainsuses tähendaks, et juhil on peale juhtimisõiguse veel millekski õigus - "prava voditelja" = "juhi õigus" Kahtlaselt imelik see eesti keel - "juhi luba" = juht annab millekski loa. Juhiluba = jne. Venelased antud juhul räägivad "õigusest" eestlased "loast"- ?
Ehh14. märts 2016, 10:35
Et, kas mõne ajapärast, pole eestlasigi järel, milleks siis eesti keelt veel vaja. Meie nätsunärija tunneb eesti keele pärast ka häbi
Ei tasu,sest Eritreast14. märts 2016, 09:56
naasevad akadeemikud õpeta ad esti kelt.
Eesti keel neile vajalik vastpole.
Riho14. märts 2016, 09:39
Mind teeb vägagi murelikuks.Kus maailmas sa elad,vana.
lihtsurelik14. märts 2016, 09:09
Tundub, et hr. Erelt ei ela tänapäeva (reaalses) Eestis, kus meie keel hakkab asenduma euroliidu keelega. Kuigi enne liitumist räägiti eesti keele võrdsusest teiste EL keeltega ja tõlkest, näitab reaalsus siiski inglise keele suurt ülekaalu ametlikus suhtluses ja sageli kohtab ingliskeelseid väljendeid ka kõnekeeles... OK!!!
1950 sündinud14. märts 2016, 09:02
KUULE SINA VANEM MEES ;;;MATI ERELT:: sündinud 1941a.
VAATA ----JA TEE SILMAD JA KÕRVAD LAHTI ------MIS TOIMUB MEIE
ISADE.---MAAL JUBA EESTI KEELE VÄLJA SUREMISEGA:::
1850 sündinud14. märts 2016, 11:21
Sull--- ei baisda---probleem ...;;;olemma((((((
mina muretseks küll14. märts 2016, 08:37
Hr Erelt ei loe ilmselt vigadest kubisevat Facebooki sõnavõtte ega ajalehtede kommentaare ega loe/kuula ilmselt ka samamoodi vigases eesti keeles meediat. Ajakirjanike puhul tekib sageli kahtlus, et tööle on võetud põhikooli haridusega tegelane või siis jätavad kõrgkoolide nõudmised palju-palju soovida. Midagi on igatahes valesti kui lugejad parandavad pidevalt artiklite autorite lause- või kirjavigu. Enamiku teeb see siiski murelikuks.
mina kah,14. märts 2016, 10:11
sest paljud end eestlaseks pidavad inimesed pole seniajani aru saanud, et autojuhil on üks JUHILUBA, mitte "load" (otse vene keelest: pravaa), kasutavad rõõmsalt venekeelseid parasiitsõnu (davai, pakaa). Sellised tiblismid häirivad siiski oluliselt rohkem kui inglisekeelne "okei", mida kasutab praktiliselt terve maailm, samas, kui autojuhtimise õigust näitav dokument on mitmuses AINULT VENE KEELES!