MELOODIAMEISTER: Klaver on Rein Rannapi suurim sõber nii laulude kui ka instrumentaalpalade kirjutamisel. Just klaveriklahvidel improviseerides ilmutavad end meloodiad ehk luu, mille ümber hakkab kasvama liha.Foto: Ilmar Saabas
Inimesed
9. märts 2016, 06:00

Rein Rannap: "Mulle meeldivad ehedad kõlad. Süntesaatorid on natuke võltsid, nagu plastmass." (2)

"Otsin meloodiaid klaveril improviseerides ja kui tundub, et midagi on sündimas, panen diktofoni tööle. Vahel salvestan 20 minutit järjest. Hiljem kuulan ja valin välja väärtuslikumana tunduvaid motiive," kirjeldab äsja uue rokisuurteose valmis saanud Rein Rannap, kuidas tema helitööd idanema hakkavad.

"Otsin meloodiaid klaveril improviseerides ja kui tundub, et midagi on sündimas, panen diktofoni tööle. Vahel salvestan 20 minutit järjest. Hiljem kuulan ja valin välja väärtuslikumana tunduvaid motiive," kirjeldab äsja uue rokisuurteose valmis saanud Rein Rannap, kuidas tema helitööd idanema hakkavad.

Rannapil on tallel lademetes diktofoni mängitud-lauldud viisijuppe ja omaaegseid vihikumärkmeid, aga tavaliselt ta nende juurde tagasi ei pöördu, kui ta mõtet kohe edasi ei arenda.

"Seni on need põhiliselt sinnapaika jäänud. Siiski, kui on mingi pikaajalisem projekt, näiteks oma paladest CD koostamine, siis kuulan ka varasemat toormaterjali üle, et kas midagi võiks sobida. Diktofoni puhul on kergem kunagi improviseerituga kontakti leida. Varem, kui kirjutasin visandeid noodivihikutesse, siis ei saanud küll tavaliselt enam hiljem sotti, mismoodi need noodimärgid kõlama olid mõeldud," mäletab helilooja.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99