Leslie Da Bass: muusikakooli katsetel ei antud mulle bassimehena mingit lootust.Foto: Kertin Vasser
Kais Allkivi 5. märts 2016 06:00
Leslie Laasner, artistinimega Leslie Da Bass, sai varakult õppetunni: oma kirele tuleb kindlaks jääda, kui ka elu takistusi teele veeretab. Muusikuelukutsest unistavat noormeest Otsa kooli ei võetud. „Mu ettevalmistus oli väike ja ma ei osanud piisavalt solfi,“ tunnistab Leslie. „Olin lihtsalt ilge sisemise põlemisega tüüp, kellel kitarr mõned kuud kaelas rippunud. Ma anusin ja lubasin, et õpin nagu hull, aga põhimõtteliselt saadeti mind pikalt, et mine ära, sinust ei saa küll bassimeest.“

Leslie Laasner, artistinimega Leslie Da Bass, sai varakult õppetunni: oma kirele tuleb kindlaks jääda, kui ka elu takistusi teele veeretab. Muusikuelukutsest unistavat noormeest Otsa kooli ei võetud. „Mu ettevalmistus oli väike ja ma ei osanud piisavalt solfi,“ tunnistab Leslie. „Olin lihtsalt ilge sisemise põlemisega tüüp, kellel kitarr mõned kuud kaelas rippunud. Ma anusin ja lubasin, et õpin nagu hull, aga põhimõtteliselt saadeti mind pikalt, et mine ära, sinust ei saa küll bassimeest.“

Nii läks ta õppima kunsti, kuid tegi paralleelselt ka bändi. Nüüdseks saab Lesliet tituleerida kui reklaamiagentuuri Utopia asutajat ja loovjuhti, muusikut, kolumnisti ja kunstnikku.

“Kogu aeg on nii-öelda kiire. Mulle ei meeldi seda sõna kasutada. See ongi minu normaalne tempo,” muigab mitmel rindel toimetav mees. „„Kiire“ ütlevad need inimesed, kes paanitsevad, et ei jõua midagi teha! See on negatiivne sõna.”

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad