Viiendat sünnipäeva tähistav Elektriteater unistab oma majast

Aasta pärast asutamist Tartu Uue teatri majja kolinud ja seal seni tegutseval Elektriteatril on ette näidata muljetavaldavad saavutused: linastunud on üle 700 filmi ja kino on külastatud 50 000 korral. Filme on linastunud mujalgi, näiteks garaažikompleksis, toomkiriku varemetes ja Aparaaditehases. Tähelepanu on äratatud ka piiri taga: eelmise aasta lõpus The Guardianis ilmunud Tartu kultuurielu tutvustavas loos pälvis just Elektriteater üksjagu kõlapinda.

Miks üldse Elektriteater sündis ja mis põhjusel valiti just selline nimi? Elektriteatri üks eestvedajaid Andres Kauts vastab, et sõna „elektriteater” on pärit ajast, kus sõna „kino” veel kasutusel ei olnud – siis öeldigi kino kohta elektriteater. Esimene Tartus avatud paikne kino nimetati samuti elektriteater Illusiooniks. „Tahtsime Tartusse tuua tagasi ajaloolist kinos väljaskäimise traditsiooni, sellist natuke romantilist kinomeeleolu,” meenutab Kauts algusaegadel seatud eesmärke.

Uue kino rajamise peapõhjus oli aga see, et Tartus puudus toona art house’i kino. „Ma arvan, et oleme viie aastaga oma eesmärgi kõvasti täitnud ja rohkemgi, kui me esialgu ootasime,” ütleb kino eestvedaja.

Kõige tähtsam on tema sõnul oma publiku olemasolu, nii mõnigi Elektriteatri seanss on välja müüdud. „Kinos ongi publik kõige olulisem, sest muidu võiks ju ise kodus telerist filme vaadata. Publik on leidnud tee Elektriteatrisse. Kinos koos vaatamisel on üks suuremaid rolle sellel, kes kõrval istuvad, kuidas nad reageerivad, kas nad käituvad viisakalt või segavalt. Meil on publiku üle alati väga suur rõõm,” ütleb Kauts.

Kinomehe sõnul on raske otseselt Tartu Elektriteatri publikut kuidagi liigitada, aga üldiselt võib öelda, et kõige enam leiavad tee väärtfilme vaatama vanemate kursuste tudengid kuni keskealiste kultuurihuvilisteni välja. „Kuna me ise siin Elektriteatris oleme noored, siis on ka publik noorepoolsem. Aga õigem oleks öelda, et meie publik on aktiivsed ja tegusad tartlased,” kirjeldab Kauts Elektriteatri külastajaid.

Mõistagi pole väärtkino pidamine majanduslikult kuigi hõlbus ettevõtmine ja pigem võib seda pidada missioonitundega tööks. Andres Kautsi sõnul on seni siiski hakkama saadud. Praeguses Elektriteatri tiimis on kolm liiget, ülioluline roll on ka 15 vabatahtlikul.

Millised on Elektriteatri tulevikuplaanid? „Suur eesmärk, mille poole me järjest aktiivsemalt vaatame, on oma ruumid, et saaksime olla seitse päeva nädalas kino. Selle poole on meie kõigi pilgud suunatud,” avaldab Kauts. Ta lisab, et oma maja üle on mõtteid mõlgutatud palju ning on käidud siin ja seal isegi juba ruume uurimas ja vaatamas, kuid praegu pole siiski veel milleski meedias avalikult rääkida. Küll aga usub Kauts, et viie aasta pärast, kui Elektriteater tähistab 10. sünnipäeva, võiks see toimuda juba oma majas. „Selleks ajaks peaks meil kindlasti juba oma maja olemas olema!”

-----------------------------

Eesti vanim mängufilm

Sünnipäeva puhul näitab Elektriteater 4.–22. märtsini kaheksal õhtul enne seansside algust teadaolevalt Eesti kõige vanemat mängufilmi „Laenatud naene”, mida saadab klaveril pianist Jorma Toots. „Laenatud naene” on tõenäoliselt 1913. aastal Tallinnas filmitud komöödia. 12-minutine film räägib mehest, kes palub rikkalt onult raha oma olematu pere toetuseks.

„Väga harva on võimalik näha saja aasta vanust liikuvat pilti, milles näeb linnameeleolu, inimeste liikumist ja riietusi. Põnev on ka näha toonast loo jutustamise viisi ja mõtiskleda seeläbi, kuhu filmikunsti kasutamise oskus on arenenud. Omaette kogemus on vaadata mustvalget tummfilmi elava muusika saatel – paljudel inimestel selline filmivaatamiskogemus ju puudub,” leiab kino eestvedaja Andres Kauts.

18. märtsil toimub Elektriteatris aga kultusfilmi „Viies element” pidupäeva eriseanss. Kino teatel mängib see film Elektriteatri sünniloos sümboolset rolli: õhinapõhiselt alguse saanud kino meeskond õppis just ühe „Viienda elemendi” filmilõiguga lindiprojektorit kasutama.

Loe Tartu Elektriteatri sünnipäevakuu kohta rohkem aadressilt www.elektriteater.ee.

------------------------

Kõige erilisemad filmid

Küllap on Elektriteatri eestvedajate jaoks kõik seni linastanunud filmid omamoodi erilised, aga Andres Kautsi sõnul on mõned jäänud eriti südamesse.

„Oleme väga uhked, et tõime levisse poola režissööri Paweł Pawlikowski draama „Ida”. Esimene film, mille me ise välismaalt ostsime, oli Quentin Dupieux’ must komöödia „Rubber” („Kumm”). „Kui jaapanlased tegid „Krokodill Genast” uusversiooni, siis unistasime selle näitamisest. Ja korraga see jõudiski meie kinolinale,” rõõmustab Kauts.

Erilisteks sündmusteks on olnud ka USA filmirežissööri, stsenaristi ja produtsendi Wes Andersoni filmide retrospektiiv ning Fritz Langi legendaarse „Metropolise” näitamine koos ansambli Phlox elava muusikaga.