Maria Derlõš annab Lasnamäele uue näo (4)

“Ütlemata uhke tunne oli tähistada armsa Eesti vabariigi aastapäeva nii pidulikult ja seejuures esindada Lasnaidee ühendust. See tunnustus kuulus kogu meie meeskonnale,” tõdeb ta ning lisab, et peale Lasnaidee oli presidendi ballil esindatud ka algatus TEDxLasnamäe, mis näitab, et Lasnamäe arengu teema on aktuaalne ning väärib suurema üldsuse tähelepanu.

„Tunnustus kindlasti innustab ja veel enamgi annab julgustunnet edasi tegutseda. Usun, et Lasnamäe edulood võiksid innustada ka teisi paneelelamute elanikke nii Eestis kui ka välismaal omaalgatusega välja tulema. Juba praegu on Tartus tekkinud Annelinna selts ja Mustamäel on väga aktiivne korteriühistute ümarlaud. Mõlema seltskonnaga oleme kontaktis ning jagame kogemusi,” ütleb Maria.

Kavas luua uus park

Noor tegus naine on rahul ka sellega, et kohalik võim suhtub algatuse tegemistesse toetavalt. „Mul on hea meel, et mullu Lasnamäe linnaosa vanema ametisse asunud Maria Jufereva on professionaalne, avatud meele ja vastutuleliku suhtumisega. Meil on olnud juba mitu kohtumist, praegu oleme keskendunud peamiselt uue Priisle pargi loomisele. Loodame koostöös korda saata paljusid Lasnamäed arendavaid samme, mis muudaksid piirkonda moodsamaks, noortele atraktiivsemaks ja igapäevaselt meeldivamaks elukeskkonnaks,” märgib Maria.

Kui Priislest rääkida, siis Lasnaidee üks esimesi algatusi oli kunagise Priisle turu legendaarsete nn „Santa Barbara” kaarte säilitamine, mis uuele Maximale ette jäid. „Nende kaartega oli tõepoolest oma lugu,” tõdeb Maria. „Kuigi paljude jaoks oli see tähelepanuväärne ja sümboolne Lasnamäe objekt, ei olnud kaari tehnilistel põhjustel võimalik säilitada. Ka mitte teise kohta ümber tõsta – see plaan oli samuti vahepeal ideena laual.”

Siis võeti vastu otsus panustada Maxima toetusel hoopis uue väärtuse loomisse Priisle pargi näol. „Tulevane park asuks uuest Maximast teletorni suunas asuval krundil, kus praegu laiub looduslik tühermaa. MTÜ Lasnaidee veabki protsessi selleks, et loodav avalik ruum oleks tõepoolest uuenduslik ning kooskõlas kohalike elanike ja teiste osapoolte ootuste ja vajadustega,” selgitab Maria. Veebruaris viidi läbi kakskeelne töötuba kohalike inimeste ja Lasnamäel tegutsevate asutuste osalusel ning levitati küsimustikku. Praegu analüüsitakse saadud infot ja luuakse pargi algset eskiisi.

„Oleme ise väga elevil, tegu on tõelise pretsedendiga – kohaliku kogukonna eestvedamisel luuakse terve puhkeala! Meie nägemuses võiks see olla ennekõike uus atraktiivne ajaveetmiskoht noorte jaoks, kes muidu hängivad meelsamini kesklinnas. Pargi ehitus hakkab toimuma etapiti, et tagada võimalikult varane kasutuselevõtt. Tööd lähevad lahti hinnanguliselt järgmisel aastal,” räägib Maria.

Unustatud ei ole ka Laagna kanali sildu, mida võib pidada Lasnamäe üheks sümboliks. „Nii sillad kui ka nende juurde kuuluvad trepid ja üldse kogu Laagna kanal kui Lasnamäe põhiarter võiks olla palju ilmekam. Sellest mõttest ajendatuna kasvaski välja aktsioon „Lasnavärvid”, mille raames värvisime 2014. aastal koos teiste lasnamäelastega Kotka kaupluse treppi. Nüüd on meie tähelepanu Lasnamäe linnaosa valitsust ja Kumu ühendaval sillal, millel on potentsiaali Lasnamäe paremaks sidumiseks kesklinnaga. Kõik plaanid on ideetasandil, kuid ühe võimalusena näeme võimalust kasutada ära Laagna kanali müstiliste ei kuhugi viivate treppide potentsiaali,” jutustab Maria.

Kaasa tulevad kõik

Noor kodanikuaktivist elab Lasnamäel ja on Lasnamäe patrioot. Tegelikult on oma elukeskkonnaga rahul ka paljud teised Lasnamäe elanikud, ehkki võõrad ei pruugi neid mõnikord hästi mõista.

„Lasnamäel on oma väärtused, millest tihemini nimetatakse head taristut, eri teenuste kättesaadavust, mugavat ühendust kesklinnaga, roheluse rohkust ning peamisena mõistlikku kinnisvara hinna skaalat. Sellele lisaks on emotsionaalne väärtus, kohalike jaoks on Lasnamäe lihtsalt armsaks ja lähedaseks saanud, sellega on seotud mälestused, seal elavad pere ja sõbrad. Samamoodi suhtub ju iga inimene oma kodukohta ning Lasnamäe ei erine selle poolest teistest piirkondadest. See ehk ongi üks Lasnaidee peamisi väljapoole suunatud sõnumeid,” arvab Maria.

Peale selle suudab Lasnaidee kohalikke elanikke ühendada, olenemata sellest, mis on rahvus või keel. „Olen veendunud, et iga inimene sõltumata emakeelest ja kultuuritaustast on huvitatud oma kodukoha kvaliteedi parandamisest. Meie tegemistest võtab osa nii eesti- kui ka venekeelseid lasnamäelasi võrdselt, ka ühenduse sees on vahekord tasakaalus. Ma üldse ei kalduks eraldama inimesi ja ka lasnamäelasi kahte leeri – kui eesmärk on ühine, pole olemuslikult mingit vahet, mis keeles keegi räägib,” kinnitab Maria.

______________________________________________________________

Tee ise: omaalgatus pole karistatav

Kodanikualgatuse tähtsusest, elanikuvastutusest ja urbanistikast rääkis Linnalabori urbanist ning Lasnaidee aktivist Maria Derlõš hiljuti ka venekeelsele Linnalehele.

Maria, arvatakse, et urbanist on järjekordne moodne pseudoamet. Millega urbanistid tegelevad?
Urbanistika, mida võib ka linnateaduseks nimetada, on Eestis veel uudne eriala. Praegu saab seda õppida vaid Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna magistriõppes. Minu jaoks on see lõpmatute võimalustega teadus, mis ühendab loomingut, ühiskondlikku tegevust ja tööd reaalse füüsilise ruumiga. Urbanisti ülesandeks on edendada inimkeskset, jätkusuutlikku ja sotsiaalselt sidusat linnaruumi.
Urbanist püüab mõista, kuidas linn toimib, millised sisemised struktuurid ja protsessid selle arengut mõjutavad ning mil moel saab linnaelanike elukeskkonda paremaks muuta. Nüüdisaegne linn puutub kokku uute ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike probleemidega. Seetõttu on oluline koolitada spetsialiste, kel oleksid linnakeskkonnast komplekssed teadmised. Lisaks edendavad urbanistid kaasava planeerimise praktikaid, mis annab võimalusi arendada linnaruumi elanikega koostöös.

Mõneti võib kriitikuid ka mõista: urbanisti tööl pole alati konkreetset materiaalset väljendust. Nad ei ehita maju, ei korista tänavaid, aga samas nad ju toovad kasu linnale ja linnaelanikele.
Loomulikult! Urbanisti töötulemus on pigem pikaajalise mõjuga, ning seda on tihtipeale raske kvantitatiivselt mõõta. Praegu näeme, et linnaehitus põhineb suurel määral majanduslikul kasumil ning selleks, et protsess kiiremini läheks, jääb mõjuhindamise töö vahele. Selle tagajärjel muutub linn elanike jaoks asfalteeritud labürindiks, kus on palju üksteise otsa kuhjatud kaubanduskeskusi.
Läbimõeldud analüütilise töö tulemusena saab paremini mõjusid arvestada ning muuta linn dünaamilisemaks ja mitmekesisemaks elukeskkonnaks. Sellise töö tulemus ei pruugi kohe avalduda, kuid tulemused teenivad linlasi väga kaua.

On inimesi, kes arvavad, et igasugune omaalgatus võrdub teiste töö ärategemisega. Istutada hoovi lilled? Las sellega tegeleb korteriühistu! Trepikojas vedeleb paber? See on majahoidja ülesanne! Kui konstruktiivne selline suhtumine on?
Jah, minagi kuulen aeg-ajalt arvamusi nagu: „Jah, see kõik on muidugi tore, kuid milleks sellega tegelda, kas siis pole midagi paremat teha?” Mulle tundub aga loomulik hoolitseda oma ümbruskonna eest ka väljaspool oma korteri piire. Koristaja teeb küll igal hommikul oma töö ära, kuid kui ma näen, et trepikojas vedeleb mingisugune paberike, siis võtan selle üles ja viskan ära. Ka muudes valdkondades oleks „prügi” palju vähem, kui seda õigel ajal märgata ja mitte juurde tekitada. Sel juhul saaks suunata omavalitsuse ja inimeste tähelepanu ja ressurssi uute väärtuste loomisele, mitte vanade probleemide lahendamisele.
Ma ei taha öelda, et elanikud peavad kõike ise tegema. On ju olemas spetsialistid ja vastutavad ametnikud, kelle jaoks linna eest hoolitsemine on otsene tööülesanne. Aga koostöös kohaliku omavalitsuse ja teiste asutustega saame ümbruskonna veel paremaks muuta. Vahel ei ulatu linnaosavalitsuse käed mõne probleemini piiratud inimressurssi tõttu. Kui soovite siiralt näha muutusi, siis võtke algatus enda kätesse ja proovige olukorda omal jõul lahendada.
Ametnike tähelepanu tuleb probleemidele juhtida ning kui on varuks ideid linnaosa paremaks muutmiseks, siis tuleb need välja pakkuda ja ellu viia. Juhul kui aga ametnikele see huvi ei paku, siis tuleb neid veenda ning avaldada ühiskondlikku survet, suurendades seejuures elanike teadlikkust antud teemal. See, et tavainimene ei suuda midagi muuta, on eksiarvamus, mis põhineb teadmatusel.

Sellist eksiarvamust hajutate sina ja su mõttekaaslased Lasnamäel. Mida MTÜ Lasnaidee endast kujutab?
See ühendab aktiivseid Lasnamäe elanikke, kes soovivad kohalike elanike kaasamisega ja kodanikualgatusega muuta oma kodukoha elukeskkonda paremaks. Me hindame Lasnamäed kui juba meeldivat keskkonda, millel on oma väärtused, mille tõttu kohalikud elanikud seda armastavad ja hindavad.
Lasnaidee tegeleb muuhulgas selliste sündmuste ja aktsioonide korraldamisega, mis aitavad elanikel oma kodukoha suhtes teadlikkust ja motivatsiooni suurendada, elavdavad ja mitmekesistavad linnaruumi ning suurendavad elanike ühtekuuluvustunnet. Samuti tegeleme Lasnamäe elukeskkonna kujundamisega ning ilmestamisega ühenduse liikmete ja teiste Lasnamäe elanike osalusel. Lasnaidee pürgib võimalusterohke ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamise poole koostöös võimuorganite, teiste vabaühenduste, äriühingute ja vastutustundlike elanikega.

Kuidas saab igaüks meist oma elukeskkonda paremaks muuta?
Hoolige ja pöörake ümbritsevale keskkonnale rohkem tähelepanu. Püüdke oma tegevustega hoida ja mitte risustada kohta, kus elate. Mõelge, et (linna)ruum, kus me viibime ja elame, pole mitte ühekordse kasutusega, vaid pärand, mida oma lastele edasi anname. Hoolitsev suhtumine oma kodupiirkonda peaks olema loomulik nagu hambapesu.
Hea elukeskkond tähendab ka terveid ja usaldusväärseid suhted elanike vahel, seega suhelge julgemalt naabrite ja korteriühistuga, pakkuge oma abi. Teretage ja naeratage üksteisele – ka see on juba hea algus!

Küsinud Daniil Ivaštšenko