Blogid

Kuidas kaitseks eestlane oma piiri naiste ja laste eest? (105)

Katrin Lust, 29. veebruar 2016, 18:09
Foto: Katrin Lust
Täna üritavad Makedooniasse, väikeriiki nagu Eesti, tungida tuhanded põgenikud Kreekast. Makedoonia piirivalvurid võitlevad massidega. Mida teeks Eesti Makedoonia rollis ja kas oleme oma riigi piiril taolisteks rahutusteks valmis?

Pilt, kus rahvamass, eesotsas naiste ja lastega, trügib piiril on mulle tuttav Ungarist. Ka Serbia-Ungari piiril oli sarnane lõppematu põgenikevoog alles septembris. Kuigi naised ja lapsed jäid peamiselt kaamerasilma ette, siis tegelikult moodustasid mehed ligi 90 protsenti sealsetest põgenikest. Sama seltskond on ilmselt täna ka Makdedoonias.

Olin Ungaris täpselt sel hetkel, kui sealne valitsus tegi otsuse, et sõjavägi hakkab piiri kindlustama. Samal ajal kui sõitsin Budapestist Serbia suunas, sõitsid sinna ka lõputud sõjaväekolonnid. Sõjavägi siirdus piiri ehitama ja valvama. Samal ajal korraldati sõjaväele ühtlasi ka õppuseid, kuidas sellises olukorras hakkama saada.

Samal teemal

Võime ilmselt tänulikud olla Eesti Vabariigi valitsusele, sest tänaseks pole ühtegi kvoodipagulast Eestisse saabunud - kuigi räägitakse ju, et meie siseministeeriumi esindajad käivad mööda põgenikelaagreid Kreekas ja Itaalias meile sõbilikke põgenikke otsimas.

Ungarist meenub mulle, et ega neist keegi eriti siia tulla ei soovinud.

Seoses põgenike paanika, odinlaste ja kogu n.ö. kehva julgeoleku kliimaga, mis täna valitseb, võiks vähemalt selleks (et rahval tekiks meelerahu) viia läbi mastaapsed sõjaväe, politsei ja ka Kaitseliidu, abipolitseinike ja kõigi vabatahtlike (kes soovivad selles kaasa lüüa) õppused, mille eesmärk oleks teada saada, milline valmidus on meil kaitsmaks oma piiri. Eelkõige pean ma silmas piiri Venemaa ja Lätiga.

Millised on meie stsenaariumid kasvõi tänases Makedoonia kriisi valguses, kus piiril lastakse põgenikele pisargaasi ja kogu maailma meedia näitab, kuidas naised ja lapsed seisavad silmitsi sõjaväelastega, kes kaitsevad end kiivrite ja kilpidega.

Alles aasta tagasi hakati pärast Eston Kohvri juhtumit meie piiri ka märgistama. Olen käinud luuraja Eerik-Niiles Krossiga piiri peale Kohveri juhtumit ja ka hiljem. Võrreldes Eesti piiri Ungari-Serbia piiriga tundub mulle, et meie piir on täiesti kaitsmata. Pole ei aedu ega midagi tehtud selleks, kui siiapoole peaksid hakkama liikuma massid.

Saan aru, et tänasel päeval ongi meie piirivalvajate võimekus tegeleda paari ebaseadusliku ületajaga ja registreerida piiririkkumisi. Kindlasti on neil hea võimekus registreerida ebaseaduslikke piiriületajaid tänu elektroonilisele valvele jne. Aga kui tekib samasugune olukord nagu oli paar kuud tagasi Norras, Rootsis või Soomes (pagulased ületasid piiri Venemaalt tulles või Rootsi tuldi läbi Taani) siis kardan, et selliste sündmuste puhul tekiksid meil piiri valvamisega suured probleemid.

Vähemalt mulle kui tavalisele inimesele tundub nii.

Soome kaitseminister kirjeldas hiljuti, et Venemaa kasutab oma hübriidsõjas pagulasi relvana. Ühelt poolt "tootes" neid Süürias peale ja teisalt suunates neid läbi Venemaa Euroopasse.

Ma loodan, et need stenaariumid, millest eelpool rääkisin, on meie jõustruktuurides läbi mängitud. Ometi oleks ju mõistlik põgenikekriisi valguses korraldada mastaapsed õppused nagu Siil või Kevadtorm. Nõnda oleks võimalik olukordi läbi mängida ja meil ei tuleks üllatusi nagu on täna juhtunud Makedoonias.

Kui vaatan tänaseid rahutusi piiril ja kui abitud on Makedoonia (samasugune väikeriik nagu meie) piirivalve, kellel on lubatud kasutada ainult kumminuia, kilpi ja pisargaasi - siis kas Eesti inimesed oleksid nõus kui meie riiki kaitstakse ka relvaga? Need on need küsimused, mis mul tekivad kui näen tänaseid sündmusi. Minu meelest ei peaks me ootama käed rüpes, kuni need juhtuvad, vaid me võiksime selleks valmis olla.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee