Foto: TEET MALSROOS
Katharina Toomemets 26. veebruar 2016 13:59
“Me kohtusime Eriga alles hiljuti. Ma täpselt ei oska öelda, millal, aga olen ikka tema kontserte käinud kuulamas ning teda ka pärast tänanud. Viimati ütles ta: “Anna andeks, ma ei jaksa püsti seista, võtan su tänu istudes vastu.” See oli Filharmoonia dirigenditoas,” meenutab viimast kohtumist maestro Eri Klasiga koorijuht Kuno Areng.

Kuno kuulis Eri Klasi lahkumisest täna hommikul. “Me peame kõik ju kunagi lahkuma, aga elus on väga palju ootamatuid asju, millega tuleb harjuda ja see pole kerge,” ütleb Kuno. “See pole kaotus ainult tema lähedastele, vaid kogu Eesti muusikale – neile, kes täna muusikat teevad ja eriti sellele põlvkonnale, kes me temaga koos eksisteerisime.”

Kuno ja Eri kohtusid Tallinna Konservatooriumis õppides. “Oleme mõlemad olnud Gustav Ernesaksa õpilased. Eri Klas on minu jaoks omamoodi väga soe, teistega arvestav, vahetu – inimene, kes jääb elu lõpuni mulle meelde.” Areng ütleb, et ei kujuta ettegi, et Eri Klas oleks saanud eksisteerida ilma muusikata. “Ta oli absoluutselt muusikat täis.” Kuno sõnul oli Eri Klasis peidus mingi müstiline muusikaline alge. “Ta elas täiesti selle sees ja vaevalt ta isegi tajus, mis temas toimub. Tema muusikalised eeldused olid fantastilised, kõrgemalt poolt oli talle antud kõik, et olla üks silmapaistev kunstiinimene. On palju inimesi, kes tahavad saada muusikuteks, teevad selleks palju tööd ja näevad vaeva, aga midagi ei tule välja. Eril tuli see kõik väga loomulikult.”

Areng ütleb, et ei pea end Eri lähedasemaiks ega tähtsamaiks inimeseks. “Mina olin tagasihoidlik, mitte nii aktiivne, kui Eri.” Kuno Areng võrdleb Erit tema õpetaja Gustav Ernesaksaga. “Nad olid mõlemad väga andekad inimesed. Eri võttis Ernesaksalt eeskuju läbi tolle töö ja tegemistega. See on meie muusikale kohutavalt suur kaotus.”