"RADARI" VIDEO: Marina Riisalu: presidendiballi kleitide materdamine on haiget teinud (57)

„Ma neid kommentaare kindlasti ei loe, sellepärast, et see ei ole mõistlik tegevus,“ sõnab riigikogu liige Kadri Simson.

„Keegi on nimetanud seda pingviinide paraadiks, minu meelest on see nagu koertenäitus juba, selle järgi kuidas seda hindama hakatakse pärast,“ põrutab teine riigikogulane Valdo Randpere otsekoheselt.

Presidendi vastuvõtt Soome eeskujul

Kui Lennart Meri 1992. aastal presidendiks valiti, soovis ta Mihkel Veidermat enda kantselei esimeseks direktoriks. Üheks oluliseks ülesandeks sai presidendi kantseleil Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtu korraldamine. Seda otsustati teha Soome eeskujul, kus sarnane formaat toimib.

„Selleks ma käisin Helsingis, Soome presidendi kantseleis ja tutvusin, kuidas seal seda korraldatakse. Ettevalmistused, läbiviimine ja nii edasi. Ja nii me siis püüdsime,“ meenutab Veiderma, lisades, et muuhulgas käis ka arutelu teemal, keda kutsuda ja keda mitte. „See on ju nende vastuvõttude juures väga tundlik küsimus.”

Korraldajad ja külalised jäid taasiseseisvunud Eesti esimese aastapäeva vastuvõtuga rahule.

„Kui me pärisime pärast inimeste käest. Inimesed jäid rahule. Ja kõik tunnetasid nüüd, et näete – meil on oma riik, kui ilusti me tähistame oma sünnipäeva. Võib olla esimene kord veel ei olnud fookuses tualetid ja nii edasi,“ sõnab Veiderma.

Liiga palju tähelepanu kleitidel

Ometigi sai üritusest, millega kõik rahule jäid, rahvasuus kiiresti halvakspaneva nimetusega “pingviinide paraad”. Kes mida kannab, on sellel üritusel alati suure tähelepanu all.

„Vaadatakse ja nähakse ainult kleite,“ ütleb Marina Riisalu.

Endise riigikogulase Aivar Riisalu abikaasana on ta vastuvõttudel käinud korduvalt. Ta tõdeb, et tema meelest ei tea enam keegi, mis asi on vabariigi aastapäev või presidendi vastuvõtt. Riisalu vastuvõtul kantud kleitidele pole ajakirjandus ja inimesed kommentaariumites armu andnud. Esimesel korral oli see šokeeriv - ta kuulas tähelepanelikult presidendi kõnet ja sõelus sealt enda jaoks välja huvitavamaid mõtteid. Ka selleks puhuks, kui mõni ajakirjanik peaks tulema tema arvamust sellest küsima.

„Ja siis tuli esimene mikrofon ja küsiti, et kust te selle õuduse endale selga saite. No siis ehmatas ikka väga ära küll,“ meenutab Riisalu, et peotuju oli pärast seda rikutud.

Kas see olukord pani järgmisel aastal enne vastuvõttu kleidile rohkem mõtlema?

„Absoluutselt. Kõik oligi peas ainult sellega kinni. Siis ma läksin juba Pohjanheimo juurde. Ma arvan, et tookord ma olin ikka esimene, kes Pohjanheimo juurde jooksis. Ütlesin, et mul on nüüd ilusat kleiti vaja, et ma ei taha jälle mööda päid-jalgu saada,“ räägib Riisalu.

Mõned inimesed ongi just selle kleidiralli tõttu presidendi kutsest loobunud. Riigikogu liikmena on Valdo Randpere saanud kutse vastuvõtule alates 2011. aastast. Ometi pole ta kunagi vastuvõtul käinud.

„Ma ei ole läinud sellepärast, et esiteks mulle ei meeldi selline kätlemise tseremoonia. Mulle ei meeldi see, et siis seisab seal kõrval ajakirjandus ja pärast arvustab minu ülikonda ja minu soengut ja minu kaaslast ja minu sukki ja minu misiganes asja,“ ütleb Randpere.

„Me räägime koolikiusamisest ja me mõistame seda kõik hukka. Aga siis täiskasvanute inimeste kiusamist selle eest, kuidas nad riietuvad presidendi vastuvõtul Eesti Vabariigi aastapäeval, seda võib siis ükskõik kuidas nokkida ja õiendada selle kallal. See ei ole siis koolikiusamine enam. See on täiskasvanute kiusamine ja see on okei,“ võrdleb Randpere sellist välimuse kritiseerimist koolikiusamisega.

Maitsed on erinevad

Vastuvõtul kantud kleitide eest on mõnitavaid kommentaare saanud ka Eesti endine välisminister, praegune Rahva Ühtsuse Erakonna esimees Kristiina Ojuland. Kõikidest Ojulandi poolt kantud kleitidest räägitakse tänaseni just tema kahe aasta tagusest kleidivalikust.

„See on maitse küsimus, et kellele meeldib see kleit ja kellele ei meeldi. Ja võib olla tõesti ta igaühele ei sobi ja iga inimene ei tunnegi ennast selles kleidis hästi. Aga mina küll tunnen ennast selles kleidis väga hästi ja kannan seda kindlasti ka edaspidi erinevatel pidudel,“ ütleb Ojuland.

Ojulandi sõnul jooksevad kriitilised märkused tal mööda külge maha.

„Muidugi ei võta ma niisugusi hüüatusi, emotsionaalseid hüüatusi südamesse,“ naeratab ta.

Miks aga satutakse koledate kleitide nimekirja, seda Marina Riiusalu ei tea. Vaid ühe korra on tema kleit heaks kiidetud. Kui naine pani selle sama kiidetud Pohjanheimo kleidi teist korda selga, muutes vaid seda, et tõstis ühele õlale kinnitatud saba teisele õlale, sattus Riisalu taas koledate kleitide nimekirja.

“See on solvav. Kohe täitsa isiklikult solvav,” ütleb Marina Riisalu.

Riisalu on isegi mõelnud, et läheb nüüd hoopis turule ja ostab sealt mõne hästi koleda kleidi. “No et kui te tahate halvasti öelda, siis öelge ja ma tean, et ma saan nagu asja eest,” ütleb ta.

Halvakspanu oma kleidivaliku suhtes on saanud teravalt tunda ka praegune riigikogu keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.

„Mulle ei ole keegi otse ütlema tulnud, et see, mis sul seljas on, riivab minu maitsemeelt,“ ütleb Simson.

Sellest hoolimata on naine sattunud maitsetute kleitide nimekirja, näiteks 2010. aastal.

„Ma mäletan seda aastat ja see oli väga edukas presidendi vastuvõtt. Kõik ajakirjanikud küsisid minu arvamust presidendi kõne kohta,” meenutab ta ja märgib, et pigem oli just see oluline. “Ma olin kohal, sest kui ma oleks istunud kodus sohva peal, siis tõenäoliselt ei oleks ma meelde tulnud ja keegi ei oleks minult küsinud, mida ma sellest sõnavõtust arvasin. See, mille pärast ma inimestele meeldida tahan, ei ole kindlasti minu kleit!”

Sel aastal on Simson usaldanud ennast moelooja Arne Niidu kätesse. „Ma ei hakanudki ise kleidi valiku peale mõtlema,“ ütleb ta.

Kui nii mõnigi ütleb, et kommentaarid ei lähe neile korda, siis Riisalu tunnistab küll, et see on haiget teinud. Ta räägib, et abikaasa Aivar soovitas kleitide ja välimuse kohta käivaid kommentaare mitte lugeda, kuid ühel hetkel arvas naine, et on selleks siiski piisavalt tugev. „Ja kui ma arvasin, et ma olen justkui juba tugevam ja ma võin naerda nende üle, siis algul naersingi aga mida edasi ja edasi, mida rohkem lugeda, siis ikka solvusin ka,“ räägib ta.

Eriti hämmastavad teda moeloojate endi kommentaarid teiste moeloojate tööde kohta. „Siis ütle sellele teisele moeloojale, et oh õudust. Minu käest ei tellinud ja sinu kleit on kole. Miks te peate seda õnnetut kleidikandjat materdama?“ küsib Riisalu.

Keskenduma peaks inimestele, mitte kleitidele

Veiderma leiab, et vastutus selles osas, mis presidendi vastuvõtu ümber toimub, on ka meedial. „Võib olla viga on ka jällegi meedias. Televisoon on koondunud daamide tualetile. Siis tõesti vaatajatele jääb mulje, et see on nagu kõige tähtsam sealjuures,“ arvab ta.

Veiderma hinnangul peaks kleitide asemel keskenduma inimestele, kes vastuvõtul on. Mitte rõhutama seda, mis kleiti keegi kannab. Ühtlasi arvab ta, et vastuvõtule peaks kutsuma rohkem tavalisi Eesti inimesi, et vaatajatel oleks äratundmisrõõm. „Ja teinekord leiavad nad ka – näed, meie valla mees ka seal. Näed – teda on ka kutsutud,“ räägib ta. Oluline on see, et kõik tunneks ennast kaasatuna, olgu siis või televiisori vahendusel. „See on ikkagi Eesti rahva pidu,“ sõnab Veiderma.

Randperel on asjast oma nägemus. Tema arvab, et vastuvõtt sellisel kujul on oma aja ära elanud.

„Puudus on natukene see, et ta on muutunud hästi elitaarseks, ta on muutunud nagu presidendi peoks. Nüüd ta võiks olla selline kogu eesti rahvast ühendav rahvapidu, mitte presidendi peo pealt tikuvõileibade söömine,“ räägib Randpere.

Riisalu märgib, et presidendiga kätlemine on siiski ka suur tunnustus. „Siin ongi nagu kaks otsa. Ühtpidi suur tunnustus, et sa saad kätelda. Teiselt poolt on sul suur mure, et nüüd kõik vaatavad ja mis nad mul nüüd pärast ütlevad. Sest see kuulsus, niiöelda see hetk, need on sekundid, mis sa seal ekraani peal oled, aga pärast seda, vabandust väljenduse eest, s***a saad ikka päris pikalt,“ räägib ta.

„Pärast, kui oledki natukene ära solvunud, mõtled ja vaagid omal peas. Siis mõtled ka - aga mina käisin kätlemas ja teie küll ütlete siin halvasti, aga tehke järgi või tehke paremini,“ lisab Riisalu.

Kokkuvõttes - kas tegemist on hea või kesise üritusega, saab igaüks ise teleka ees otsustada. Olgu lisatud, et eelmisel aastal vaatas presidendi vastuvõtu otseülekannet 323 000 silmapaari ja see oli konkurentsitult nädala kõige vaadatum saade. Muidugi tuleb arvestada, et erilist konkurentsi tähtsa päeva õhtul sellele pole. Kuid sellegipoolest - suur vaatajahuvi annab märku, et publikule selline vorm senimaani meeldib.