Igaks juhuks peaks aga igaüks teadma, mida paanikahoog tähendab ja mida teha, kui see on sind tabanud, kirjutab Women´s Health.
„Paanikahoog on lühiajaliselt kestev tugev hirmutunne, mis kestab viis kuni 20 minutit," räägib Ameerika kognitiivse teraapia instituudi direktor Melissa Horowitz.
Paanikahoog koosneb reeglina kolmest osast.
Esitemeseks etapiks on paanikahoo tekkimine, mis tekitab hoopis teisejärgulised mured. Näiteks hakkad sa sel hetkel muretsema oma kallima pärast või tekib suur mure, et sa ei pääse enam liftist välja. Ükspuha, milline on mõte, seadistab see keha paanikarežiimi.
Järgmises etapis hakkab keha esialgsele hirmule füüsiliselt reageerima: tekib raskustunne rinnus, tõuseb südame löögisagedus, higistamine, värinad, hingamisraskused, iiveldus, ebamugavustunne kõhus, peapööritus või – ringlus, suukuivus.
Ja lõpuks tõlgendab keha kõiki neid sümptomeid katastroofina ehk tekib tunne, nagu midagi väga jubedat oleks juhtunud. Ehk kui kellelgi tõuseb paanikahoo ajal südame löögisagedus, võib ta tõlgendada seda südameinfarktina. Seesugune mõtlemine võimendab aga esialgset paanikat veegi. Ning paanikahoog toidab jällegi neid mõtteid.
Mida teha, kui sa tunned, et sul on paanikahoog? Olulisim on hingata aeglaselt ja sügavalt. See annab võimaluse keskenduda millelegi, mis alandab erutust üldiselt. Kui keha on rahunenud, oleks hea natuke ka juua ja endiselt sügavalt hingata. Ning tuletada endale meelde, et see oli lihtsalt paanikahoog, ei midagi ohtlikumat.
Parim, mida inimene enda jaoks sel hetkel teha saab, on meelde tuletada, et füsioloogilised sümptomid ei ole püsivad. „Nad on hetkel küll ebamugavad, kuid nad mööduvad ja pole ohtlikud," kinnitab Horowitz.
Kommentaarid