Ise ka 44 aastane, vähiravikuur läbitud, keemia ja kiiritus, pea aasta sellega läinud. Ei seisa enam, tee mis tahad. Naerge kui tahate, aga nii see on. Õnneks lapsed varem tehtud. Praegu tunnen ennast täieliku vrakina. Lahkuminek ees. Ja naine ei ole selles süüdi. Muud varianti vist ei ole, alkohol ainult. Uimas tunned ennast lõvina.
Kindlasti võib naine vabalt 44a sünnitada, aga minu arvates on esimese lapse sünnitamine 44selt ikka keeruline. Keeruline seetõttu, et mingil hetkel hakkavad aastad naise kahjuks mängima. Olen 36 ja mul pooltel klassikaaslastel ei ole veel lapsi. Ja ausalt öeldes ma küll ei ole täheldanud, et nendel naistel sarvedega head lood oleksid. Naised, kes on nii pikalt elanud täiskasvanud naise elu ilma lasteta, neil on ikka väga palju uusi probleeme tekkinud. Kuidas kohaneda uue eluga, kuidas ikkagi karjääri ja eraelulisi vajadusi sobitada lastega. Palju raskem on lapse heaks loobuda kõigest sellest heast paremast, millega ollakse nii harjunud. Naistel on nii suur ego, et mingit lapse jaoks olemist küll näha pole. Olen kindel, et paljud neist naisest oleksid nooremana sünnitades olnud palju asjalikumad ja vähem egoistlikumad. Lisaks tavaliselt on neil lastetutel 40tel päris kirju eraelu seljataga ja eeldada, et vot nüüd on niipalju kogemusi, et suhted on püivamad- utoopia. Igaks ajaks on oma õige aeg, aga lastesaamisega küll ei kehti see, et mida vanem seda varem.
ähmaselt meenub, et tolsamal näitlejannal enne vähidiagnoosi oli kah mitu erinevat terviseprobleemi, muuseas alkoholisõltuvus. Nii et see vähiravi võis olla viimane tilgake eelnevale elupõletusele, mitte ainupõhjus....
Ja sellistele peaks siis minu lapsed hakkama pentsi maksma... Minu poolest võiks need inimesed, kellel on vähem kui 2 last, küll vanaduses nälga surra. Ei oleks kahju.
KOMMENTAARID (14)