«Ütlen otse välja, et «Eesti laulu eel­žürii on praktiliselt alati eba­pädev. Aastast aastasse istuvad seal ühed ja samad inimesed, kellest osadel sinna küll väga asja ei peaks olema.»Foto: Stanislav Moškov
Inimesed
20. veebruar 2016, 06:00

Produtsent Alar Kotkas: „Kui üldse esineda „Eesti laulul“, siis neid artiste on suhteliselt vähe, kelle puhul tead, et sul śansid seal võita.“ (18)

„Edukas Eurovisioni-laul ei pea ilmtingimata olema väga hea laul, see võib olla ka väga nõme laul,“ naerab produtsent Alar Kotkas, Eurovisioni lauluvõistluse karussellil kolm korda kolm tiirutanu. „Samas on see, et kui on ikka väga hea laul, peab juures olema tugev tegur, et seda laulu edu ei saadaks. See laul peab olema näiteks Inglismaa esindaja: olgu neil see laul ükskõik, kui hea, ikka jääb enam-vähem viimaseks.“

„Edukas Eurovisioni-laul ei pea ilmtingimata olema väga hea laul, see võib olla ka väga nõme laul,“ naerab produtsent Alar Kotkas, Eurovisioni lauluvõistluse karussellil kolm korda kolm tiirutanu. „Samas on see, et kui on ikka väga hea laul, peab juures olema tugev tegur, et seda laulu edu ei saadaks. See laul peab olema näiteks Inglismaa esindaja: olgu neil see laul ükskõik, kui hea, ikka jääb enam-vähem viimaseks.“

Alar muigab, et viimastel aastatel just nii juhtunud ongi: esitagu Inglismaa esindaja kui head lugu tahes, punktisaak jääb nii ehk naa nigelaks. „Ei tea, mis jama sellega on,“ arutleb ta.

„Kas kogu Euroopa valab selle viha välja, et Inglismaa on popmuusikas juhtiv, vaatab teiste peale ülevalt alla ja eriti kedagi ligi ei lase oma saare peale? Kuulsast vanahärrast Engelbert Humperdinckist oli lausa kahju, kui ta viimaseks jäi. Laul oli väga hea. Okei, vana mees, aga minu meelest oli jumala äge vana mees! Ühesõnaga on mingisugused arusaamatud tegurid, mis ka heal laulul igasugused võimalused ära võtavad.“

Edasi lugemiseks: