Teadusliku ilmavaate eest seisja Martin Vällik ennustab, et inimkond on universumi suurte saladuste lahendamisele sammu lähemale astunud.Foto: Õhtuleht
Seisukoht
18. veebruar 2016, 16:33

Universumi uurimises algas uus ajastu (9)

11. veebruaril anti teada, et teadlased on otsese mõõtmise teel tuvastanud gravitatsioonilained. Avastusest räägitakse kui teaduse viimase saja aasta tähtsündmusest.

Teoreetiliselt on nende lainete olemasolu võimalikuks peetud juba sadakond aastat ehk sellest ajast, kui Albert Einstein relatiivsusteooria avaldas. Muide, sarnast mõõteriista, nagu teadlased nüüd kasutasid, pruugiti 19. sajandil, et näidata hüpoteetilise eetrituule puudumist, mis omakorda tõi lähemale relatiivsusteooria omaksvõtu.

Kaudseid tõendeid, mis viitasid gravitatsioonilainetele olemasolule, märgati pulsareid uurides juba 1970. aastatel, kuid otsene signaal saadi kätte 2015. aasta 14. septembril. Andmed viitavad sellele, et mõõteriistad tabasid hetke, kus Maast umbes 1,3 miljardi valgusaasta kaugusel asuvad kaks teineteise ümber tiirlevat musta auku moodustasid uue ja suurema.

Protsessi ajal muutus puhtaks energiaks kolme päikese massi jagu ainet vastavalt Einsteini kuulsale valemile E = mc² ning see levitati gravitatsioonilainete kujul kosmosesse laiali. Nõnda kiirgus sellest sündmusest 0,2 millisekundi jooksul rohkem energiat, kui kiirgab kogu nähtav universum kokku. Meie siin „nägime” seda aegruumi võbelust interferomeetri haarade pikkuse muutusena.

Miks see avastus tähtis on ja miks sellest nii palju räägitakse?

Gravitatsioonilainete otsene avastamine on veidi ehk võrreldav teleskoobi leiutamise ja selle kasutamisega taeva uurimiseks. Tehti hulk avastusi, maailmapilt avardus, leiti kinnitust osale oletustest ja samas kummutati hulk väärarusaamu.

Nüüdne avastus tehti maapealsete interferomeetritega, mille haarade pikkus on neli kilomeetrit, kuid teadlaste pilk on pööratud kosmosesse, kuhu kavatsetakse rajada miljoni kilomeetri pikkuste haaradega interferomeeter, millega õnnestuks kaardistada universum seninägematul moel.

Gravitatsioonilained avavad inimkonna uurivale pilgule täiesti uue akna, mille kaudu universumit ja selles sisalduvat uurida.

Teised võimalikud uurimissuunad on neutrontähtedega toimuvad protsessid, galaktikate tuumades asuvate mustade aukude toimimise uurimine ning isegi pilguheit meie universumi tekitanud suure paugu nendesse ajajärkudesse, kuhu praegused vaatlused ja teooriadki kuidagi ei ulatu.

Kindlasti laieneb gravitatsioonilainete uurimise kaudu meie arusaam universumist veelgi ja ehk avastatakse ka midagi, mis lõpuks lööb Einsteini relatiivsusteooriale augu sisse, ehkki nüüdne avastus oli hoopis hiilgavaks tõendiks relatiivsusteooria kehtimisele.