AJAD MUUTUVAD JA MEIE KOOS NENDEGA: «Kui veel mõni põlvkond tagasi saime rääkida üsna kindlakskujunenud rituaalidega pulma- või muudest kommetest, siis tänapäeval enam kindlasti mitte,» kinnitab eile oma raamatut «Eestlase eluring» esitlenud folklorist Marju Kõivupuu. Foto: Arno Saar
Inimesed
17. veebruar 2016, 06:00

Folklorist: 22 pole enam ammu viimane taks! (25)

100 aastaga on eestlase elus palju muutunud: elatakse kauem, pere luuakse hiljem, surrakse aga sageli üksinduses.

100 aastaga on eestlase elus palju muutunud: elatakse kauem, pere luuakse hiljem, surrakse aga sageli üksinduses.

"Eestlase eluiga on oluliselt pikenenud. Kui nõukogude ajal mõeldi pensionile juba 55aastaselt, siis tänapäeval ei kujuta ette, et 55aastane inimene taandub avalikust ja sotsiaalsest elust. 50 pole kindlasti enam sama tähtsusega juubel nagu veel paarkümmend aastat tagasi. Nüüd pööratakse rohkem tähelepanu 60. sünnipäevale," arutleb folklooriteadlane Marju Kõivupuu. Ta sai just valmis raamatu "Eestlase eluring", mis vaatleb meie elu tippsündmusi ja muutusi nende tähistamises.

Kõivupuu uurimistööst selgub, et saja aastaga on eestlased kasvanud pika katuse all pika laua ääres elavast suurperest üksteisest eraldi asuvates karpides toimetavateks individualistideks.

Edasi lugemiseks: