Põhja-Korea lood, 7. osa: hotellitoas on jubedalt külm, pole sooja vett ja elekter kaob (14)

Nii halb see asi nõukogude ajal ei olnud. Vahest oli juhtumeid, et sooja vett ei olnud. Kuid 0,5-1,0 tundi eelnevalt veel joosta lasta? Muidugi olid vanemad majad sooja veeta.

Sõltub majast. Kui tegemist õpilaste ühikaga, kus kõik olid päeva esimesel poolel loengutel, pärast lõunal kes praktikal kes klappitas plekki õlle või viinuska peale, teisi sõnu kui üks kord dušši alla mindi oli see kuum vesi torudes korralikult jahtunud, millest andsid märgid ka murulappid, pikki soojavee trassi, mis olid haldjad ka talvisel ajal suht pakaselise ilmaga, ja majanduslikult mõtlevad inimesed, "depressiivsetes väikelinnades" ja asulates ehitasid pikki sooja trasse omale kasvuhooned, kus tomatid-kurgid kasvasid ilma etrilise vaevata aastaringselt. Na vott, kui siis pks kord õhtul tuli meelde, et võiks ka pesema minna, siis pidi see vesi seal ikka koooooooooooooooooralikult voolama, enne kui sooja dušši alla said, mitte ei pidanud morsat mängima.;) P/S võib olla tõesti ei pidanud see vesi 30-60 minutid voolama, piisas 29-59-ga, pold ju ühtki vabatahtlikku kes seisaks kõrval ja stopperiga aja võttaks.;)

No sellist olukorda, nagu Põhja-Koreas, pole Eestis küll kunagi olnud, vähemalt mitte kahe viimase sajandi jooksul.

No ära nüüd pääma, eelmisel sajandil oli see 21 Juunist aastal 1940 ja lõppes kuskil suvel aastal 1941 ja seejärel aasta 1944 suvest ja hakkas taaaaaaaaaaaasakesti lõppema alles pärast 5 Märtsi aasta 1953.

A.H. - sinu virisemist ja hädaldamist kuulates, kui kole elu sul nõukogude Eestis oli, tekib küsimus, kas istusid kõik need aastakümned vangis või? Mis paragrahv sul oli, kui küsida tohib? § 115 või 179?

Oled muutunud asjalikuks!

Eksid, minul see elu nõuka ajal kõige *ittem polnud, õnneks viitsisin smamoodi nagu praergu seitse päeva nädalas 12-15tunniseid tööüevi teha ja kolhoos maksis korraliku pappi. Kuid praegu on elu igal juhul parem, sest sööki ostes ei pea oma menüüd koostama sõltuvalt nõukaaja toidupoe sortimendi armust. Ei pea vabal hetkel kulgema vana zigulli parsaga, mis roostetas ja lagunes, sellise panni täna saaks mõne sotti eest, tollel ajal aga läks mul selle soetamine ja remont ikka kõva pooleaasta palga. Ei pea võtma tutvused abiks, et koju mingigi sugust sisustust ja kodutehnikat saada praegu tutvused vajalikut ainult selleks et saada võimalikult korralik % alla. Näed, täna on poolvaba päev, istun kodus rüüpan õllet ja automaatpesumasin ja nõudepesumasin teenivad minu eest naise ees +punkte, keskkütte katel automaatselt kütab elamise soojaks, ei pea ise, nagu nõuka ajal puid tuppa tassima ja käised üles käärides nõusi pesema ja Riga pesumasinat passima ja pesu kuivaks väänama, nii, et mis siin viga on. Ei pea muretsema, et pois viiakse Nõuka armeesse kuskile VASTU ENDA TAHTMIST sõdima Afganistaani, likvideerima Tsernobüli tuuma avariid või lihtsalt oma elust kaks noorusaastat raisku lasta, nagu see oli minu puhul. Nii et paragrahvide kohta oled sa kõvast6i puusse pannd. Nii et võrdle ise ja mõtle. Võib olla olid sina tollel ajal kommari närakas kes sai priilt musta volga ja kolmetoalise korteri, mina pidin nii tollel ajal kui praegu tööd rügama, et elus miskit saavutada.

õnn ei peitu asjades kuid söögi nimel sigapikas järtsis kügeleda polnud mingi nauding. Nalja sai muidugi vene ajal ka. Mäletan, kuidas papsi töö juures tehti Brežhnevi matuse ajal pidu. Võeti napsi, vaadati Ljonja aukuajamist ja tehti nalja. Oli lootust asjade paranemisele aga pidi veel mõnda aega ootama.