Pugeda hea raamatuga diivaninurka ja lasta end sündmustel kaasa haarata – see on paljude meelest ülim lõõgastus. Kuid arstid ja psühholoogid usuvad, et kirjandus võib meid terveks ravida mitmest hingehädast, alustades stressist ja ärevusest ning lõpetades leina ja depressiooniga.
Juba Sigmund Freud kasutas oma psühhoanalüüsiseanssidel ilukirjandust, kirjutab Sydney Morning Herald. Nii Esimese kui ka Teise maailmasõja järel kasutati sõdurite ihu- ja hingetraumade leevendamiseks raamatuid. Nüüd on biblio- ehk raamatuteraapia taas populaarsust võitmas.
Inglismaa raamatukogudes on käiku lastud programm "Books on Prescription" ("Retseptiraamatud"), milles perearstid ja teised meditsiinieksperdid soovitavad lugejatele mitmesuguste psühholoogiliste probleemide raviks eneseabiraamatuid. Kui kerge kuni mõõduka vaimse tervise probleemi käes vaevlev patsient tohtri poole pöördub, siis võib too talle ravimite asemel või täienduseks määrata raamatu. Nii-öelda retseptiga saab minna raamatukokku ning paluda personalil vajalik teos välja otsida. Teraapiaraamatute nimekiri on raamatukogus olemas ning sealt saavad teoseid laenutada kõik raamatukogu kasutajad. Huviliste suur hulk pole takistus – igast raamatust on olemas mitu eksemplari.
Miks inimene on õnnetu? Ilmselgelt selle pärast, et tal on liiga palju vaba, tühja aega, et oma väikesest või suuremast viltuvedamisest suur painav õnnetusolemine kokku teha. Pole ükskõik,
kas sind on tabanud tõepoolest suur õnnetus või oled oma väikesed viltuvedamised kokku kuhjanud.
Suure õnnetuse korral võid saada lugemisnarkomaania, lugedes mingit täiesti uskumatut raamatut mitukümmend korda järjest. Ilmselt on sellel lugemisel mingi ravivõime. Igavusest õnnetu olles on jälle teised raamatud, mida neelad ükshaaval sadade kaupa. Aitab küll. See on ikkagi aja mõistlik kasutus ja teise maailma minek.