SAAVAD KA INIMESTEKS?: Ahvid ja inimesed lahknesid arvatavalt 6-7 miljonit aastat tagasi. Miks aga ühed neist inimesteks arenesid, kui teised ikka ahvideks jäid, pole teadus veel täpselt kindlaks teinud.Foto: Vida Press
Leonti Kährik 6. veebruar 2016 06:00
Tavaliselt arvatakse, et töö tegi ahvist inimese. Uuemad uuringud näitavad aga, et oluline roll ahvi arenemisel inimeseks on olnud ka alkoholil. Ja inimese käsi on arenenud selliseks, nagu see on, mitte vaid asjade loomiseks, vaid ka kasutamiseks ründerelvana. Mida välisajakirjanduses avaldatud uuringud veel näitavad?

Tavaliselt arvatakse, et töö tegi ahvist inimese. Uuemad uuringud näitavad aga, et oluline roll ahvi arenemisel inimeseks on olnud ka alkoholil. Ja inimese käsi on arenenud selliseks, nagu see on, mitte vaid asjade loomiseks, vaid ka kasutamiseks ründerelvana. Mida välisajakirjanduses avaldatud uuringud veel näitavad?

Alkohol tõi puu otsast alla

Et alkoholita poleks inimest, järeldas California Berkeley ülikooli bioloogide uurimisrühm professor Robert Dudley juhendamisel. Teadlased huvitusid fermendist ADH4, mis põletab organismis alkoholi. Retrospektiivse geenianalüüsi abil leidsid nad, et mutatsioon ahvide organismis on toimunud umbes 10 miljonit aastat tagasi.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad