Kunstnik Siima Škop: "Kui inimesed ka praegu mu raamatute vastu huvi tunnevad, ei ole ma ilmaaegu elanud."Foto: Stanislav Moškov
Inimesed
23. jaanuar 2016, 06:00

Kunstnik Siima Škop: "Kui inimesed ka praegu mu raamatute vastu huvi tunnevad, ei ole ma ilmaaegu elanud." (44)

"Ma ei mäleta ausalt öeldes, millal viimati joonistasin. Sellest on palju aastaid möödas," ütleb kunstnik Siima Škop (95) kurvalt. Viimane kord, kui lastele Lumivalgekese ja Pöial-Liisi pildimaailma kinkinud habras naine pliiatsit-pintslit sõrmede vahel hoidis, oli väga ammu. "Olen ju poolpime, ei näe enam hästi. Olen selle all hirmsalt kannatanud, et enam joonistada ei saa. Hing on valus."

"Ma ei mäleta ausalt öeldes, millal viimati joonistasin. Sellest on palju aastaid möödas," ütleb kunstnik Siima Škop (95) kurvalt. Viimane kord, kui lastele Lumivalgekese ja Pöial-Liisi pildimaailma kinkinud habras naine pliiatsit-pintslit sõrmede vahel hoidis, oli väga ammu. "Olen ju poolpime, ei näe enam hästi. Olen selle all hirmsalt kannatanud, et enam joonistada ei saa. Hing on valus."

Raamatuid, millele Siima pilte lõi, on kokku poolesaja ringis. Peale "Lumivalgekese" ja "Pöial-Liisi", mis on suureks kasvatanud põlvkondade kaupa pisikesi tüdrukuid ning andnud naiseideaali koondkuju väikestele poistele, illustreeris ta ka täiskasvanuteraamatuid.

"Mulle kõige enam meeldiski muinasjutte illustreerida," tunnistab Siima, kes tänagi heal meelel pilte sehkendaks, kui vilets silmanägemine ja liikumistõrksad käed lubaksid.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99