MITMEL RINDEL: «Päris iga päev ma ei kirjuta, aga kirjutan küllaltki tihti,» ütleb Ilmar Trull, kel enda ­sõnul kindlat töörežiimi pole. Vaheldumisi varustab ta lasteluulega Eesti Ekspressi, ­Tähekest ja Head Last, illustreerib luuletusi ja paneb kokku ristsõnu. Aastatel 2005–2012 tuli tal igal aastal luuleraamat välja, enne ­viimast – «Rähni ravi» (2015) – oli veidi pikem paus. «Uue kogu jagu luuletusi on ammu koos, on rohkemgi,» sõnab Trull. Kuid aega raamatu kokkupanekuks napib. Foto: Teet Malsroos
Kais Allkivi 23. jaanuar 2016 06:00
Pole see midagi nii, et luuletus on alati hetkega valmis, kinnitab lasteluuletaja Ilmar Trull (58), kes sai neljapäeval pärjatud kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiaga valikkogu "Rähni ravi" eest. "Ma teen märkmeid, kirjutan mõne märksõna või katke ja sinnapaika see jääb. Kümne aasta pärast vaatad neid ridu ja kirjutad luuletuse valmis," räägib ta. Mõni katke ootab oma aega aga juba paarkümmend aastat.

Pole see midagi nii, et luuletus on alati hetkega valmis, kinnitab lasteluuletaja Ilmar Trull (58), kes sai neljapäeval pärjatud kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiaga valikkogu "Rähni ravi" eest. "Ma teen märkmeid, kirjutan mõne märksõna või katke ja sinnapaika see jääb. Kümne aasta pärast vaatad neid ridu ja kirjutad luuletuse valmis," räägib ta. Mõni katke ootab oma aega aga juba paarkümmend aastat.

Miks teid on paelunud värsside kirjutamine noorukestele ilmakodanikele? Sest see annab võimaluse ka ise mänguline olla, oma lapsemeelne pool valla lasta?

Lasteluule mänguline olemus võlub küll. On selline tore töö, mis teeb enesele ka rõõmu. Kui hästi välja tuleb. Polegi kõige hullem variant – kui töö pakub rõõmu.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad