«KULLAKETRAJA»: Jutustus sellest, kuidas Rumpelstilzcheni-, eestipäraselt Ruuben Tirtsu nimeline kääbus aitab möldri tütrel kuningale kuldlõnga kedrata, arvatakse samuti olevat ­tuhandeid aastaid vana. vida pressFoto: Vida Press
Inimesed
23. jaanuar 2016, 06:00

Uus avastus: vanimad muinasjutud on pärit pronksiajast (2)

Teadlased leidsid, et mõned muinasjutud, nagu näiteks "Kaunitar ja koletis" ja "Kullaketraja", on pärit mitme tuhande aasta tagant, rahvajutt "Sepp ja kurat" aga lausa pronksiajast. Muinasjuttude niivõrd pikka põlvnemislugu uskus 19. sajandil juba Wilhelm Grimm, kuid hilisemad teadlased ­tegid tema teooria pihuks ja põrmuks.

Teadlased leidsid, et mõned muinasjutud, nagu näiteks "Kaunitar ja koletis" ja "Kullaketraja", on pärit mitme tuhande aasta tagant, rahvajutt "Sepp ja kurat" aga lausa pronksiajast. Muinasjuttude niivõrd pikka põlvnemislugu uskus 19. sajandil juba Wilhelm Grimm, kuid hilisemad teadlased ­tegid tema teooria pihuks ja põrmuks.

Muinasjutud on populaarsed kogu maailmas – mõned koguni nii menukad, et need on levinud üle mandrite. Näiteks "Kaunitari ja koletist" on jutustatud ühel või teisel kujul terves maailmas, kirjutab teadussait phys.org.

Tänapäeva keeleteadlased ja antropoloogid on seni olnud veendunud, et enamik muinasjuttudest sündis veidi enne seda, kui nad kirja pandi – seega mõnisada aastat tagasi. Kuid värske uurimus väidab, et muinasjutud on palju vanemad, mõned neist koguni tuhandete aastate vanused.

Edasi lugemiseks: