Palju õnne Jaanus! Aga see pauk - kas oled kindel, et ei mõjunud. Äkki sa poleks siis selleks saanud, kes sa praegu ole? Mulle tundub, et päris hästi mõjus.
on jube suured.Teise rahva hulgas pole elanud aga mul jääb selline mulje,et ego suuruses oleme ilmameistrid.Ja selle võrra on meil ka tunnustamata talente rohkem kui teistel sest me ei tunnusta teisi vaid elame MINA usus.Ja,et enese positsiooni,kasvõi enese silmis,upitada,materdame naabrit,kommentaariumis inimest,kelle nimi tundub tuttav või kedagi,keda oleme telekast näinud.Ju see on mingi sundkäitumine ja geneetilise koodiga kaasa antud.Selle haigusega tuleb ja peab elama aga kutsuksin vaoshoitusele.
Eelpool kommenteerijatest järjekordne paikapanija end ilmutanud, kelle jaoks teiste arvamus on "lihtsalt pohmellis peaga lällav inimrämps". 'Häbeneb president, valitsus, meediakangelasi... Kõik nad häbenevad rahvast - seda sama rahvast, tänu kellele nad on seal, kus nad täna on. KES VÕI MIS OLETE ILMA SELLE RAHVATA?
Kas anonüümselt Delfi-, Õhtulehe ja nende derivaatide kommentaariumites räuskamine on seotud kuidagi sõnavabadusega? Kas see sildistav, halvustav, anaalne, psühhiaatrilisele kompetentsile pretendeeriv ja tihti inimväärikust alandav kirjapruuk on kuidagi nagu demokraatia tagajärg või isegi eeldus? Katsun ette kujutada inimtüüpi, kes ükskõik mis teemal selles kosmoses anonüümselt või perversse hüüdnime all sõna võttes laamendab. Julgen tõmmata paralleeli nõukogudeaegsete "koputajatega". Isiklik antipaatia, kadedus ja lootusetu alaväärsuskompleks oli ka siis maandatav ja teostatav kirjalikus vormis, mille siht ja allikas jäi normaalsetele inimestele saladuseks. Tagajärg aga küttis viha. Mitmete Eesti erakondade komsomoliorganisatsioonid või nende fanaatilised poolkirjaoskamatud fännid moodustavad arvatavasti poole pasaloopijatest, kui teemaks on poliitika, pagulased või "purki sittuvad" kunstnikud. Ülejäänud on lihtsalt pohmellis peaga lällav inimrämps, kes oma ees- ja perenime häbenevad. Ilmselt on selleks põhjust...
Kas anonüümselt Delfi-, Õhtulehe ja nende derivaatide kommentaariumites räuskamine on seotud kuidagi sõnavabadusega? Kas see sildistav, halvustav, anaalne, psühhiaatrilisele kompetentsile pretendeeriv ja tihti inimväärikust alandav kirjapruuk on kuidagi nagu demokraatia tagajärg või isegi eeldus? Katsun ette kujutada inimtüüpi, kes ükskõik mis teemal selles kosmoses anonüümselt või perversse hüüdnime all sõna võttes laamendab. Julgen tõmmata paralleeli nõukogudeaegsete "koputajatega". Isiklik antipaatia, kadedus ja lootusetu alaväärsuskompleks oli ka siis maandatav ja teostatav kirjalikus vormis, mille siht ja allikas jäi normaalsetele inimestele saladuseks. Tagajärg aga küttis viha. Mitmete Eesti erakondade komsomoliorganisatsioonid või nende fanaatilised poolkirjaoskamatud fännid moodustavad arvatavasti poole pasaloopijatest, kui teemaks on poliitika, pagulased või "purki sittuvad" kunstnikud. Ülejäänud on lihtsalt pohmellis peaga lällav inimrämps, kes oma ees- ja perenime häbenevad. Ilmselt on selleks põhjust...
KOMMENTAARID (17)