Saund

Priit Kuulberg: "MP3 on olematu helistandard. Inimesed, hoidke sellest eemale!"

Jaanus Kulli, 16. jaanuar 2016, 06:00

63 KOMMENTAARI

h
Heiks223/ 17. jaanuar 2017, 17:12
s
Synnipaev/ 16. jaanuar 2017, 21:47
No päris nii lihtne see ka ei ole. Vinyyl on kindlalt yks paremaid helikandjaid kuid kui on vaja edasi surround heli siis seda saab teha ju 5.1 või 7.1 helifile. Kahjuks vinyyl seda anda ei saa. Ja kui mul on vaja kuulata loeng või mingi saade uuesti siis ripin selle mp3ks ja kuulan seda 128 b salvestist
k
Kõrv kuuleb/ 16. jaanuar 2017, 19:26
Kulla Kulla! Kui ma panen su vinüüli mp3 320kbps resoga kõrvuti mängima siis sa "hu-vam-paraban" sellest vahet teed!
k
Killu/ 16. jaanuar 2017, 19:17
Mina küll ei kavatse bussis vinüülimängijaga hakata muusikat kuulama. Ja 360p videod ei häiri mind ka. Emotsioon on olulisem kui kvaliteet.
m
Mart/ 16. jaanuar 2017, 16:51
Algmaterjali kvaliteedist algab muidugi kõik. Ent pole vaielda - mp3 on kompresseeritud fail ehk pole seal sama infot mis kompresseerimata failiformaatides (AIFF, WAV jne).
a
Antti Indow/ 16. jaanuar 2017, 13:55
MP3 kodeerimisel toimub heli tihendamine kadudega ehk mp3 on kadudega tihendamise algoritm. MPEG kooder ei üritagi salvestada signaali nii, et see oleks täiesti identne originaalile. See tähendab, et lisaks pakkimisele visatakse osa infost minema, mida ei saa hiljem taastada. See on sama kui väita, et supp millest on mõned ained eemaldatud, maitseb samamoodi. Kett on sama tugev kui tugev on kõige nõrgem lüli. Kui kuulajal on selleks odav ja ebakvaliteetne kõrvaklapiväljund mobiilil, läpakal või odav kodukinosüsteem või arvutikõlarid, siis seal vahet on väike või ei erista. Olen korraldanud palju teste ja on inimesi kes saavad alati kvaliteedi vahest aru ja neid keda võib nimetada "nendeks õnnelikeks" kes ei tee vahet ega vaja ka investeerimist paremasse helitehnikasse. Nendega on mõttetu ka vaielda, sest nad ei usu et kellelgil on neist parem taju, meeled ja kuulmine.
t
tõde/ 16. jaanuar 2017, 13:39
on lihtne ja eespool ka juba mainitud. Vinüül mahub kõigi näitajate (dünaamika ja sageduste) poolest CD-le ära, loomulikult ka kaasnevad krõbinad ja moonutused. CD aga vinüülile kindlasti mitte. Küsimus on vaid adekvaatses konverteerimises. Sama (kvaliteetset) taasesitusaparatuuri kasutades, pole võimalik vahet teha (pimetest) kas mängib vinüül või selle digitaalne koopia. Punkt.

m
metica./ 17. jaanuar 2016, 19:42
Kuulan vinüüle,cd plaate ja vahest isegi kasette.Vahe arvuti muusikaga on see et need kes kuulavad musa arvutist,neil pole midagi..minul on vinüülplaadid,cd plaadid ja isegi kasetid.
e
ebapopulaarne/ 17. jaanuar 2016, 15:38
Kui on olemas korralikud kõrvaklapid ja korralik kõrvaklapi võimendi, siis on erinevus üpriski hästi tajutav. digi poolest isegi kui salvestatud materiali poolest on tegu 44,1 või 88,2khz sämplingu sagedusega - kuidagi ruumilisem on heli. Vinüüli ajastust olen ise eemal olnud - seega selles ei oska kaasa rääkida. Igapäevaselt kuulan ikka võimaluse korral heade klappide ja eraldi kõrvaklapi võimendiga. Kusjuures elektroonilose muusika puhul pole niiväga tähtsust milline on algmaterial, kas mp3 või midagi muud. Akustilises muusikas on vahe selgemini tajutav.
m
muusikaópetaja/ 17. jaanuar 2016, 10:48
Tänapäeva muusikahitid tulevad ja vananevad poole
aastaga... no ei ole vóimalik tekitada kodu mingit vinüülplaatide
kogumikku
m
Muhe Enn/ 17. jaanuar 2016, 14:21
Kas tänapäeval siis salvestatakse vaid hitte? Maailm on head ja paremat muusikat täis, pese vaid kõrvad puhtaks.
k
kui/ 17. jaanuar 2016, 03:40
vinüül adekvaatselt digisse, isegi kõrgresoga mp.3-ks konverteerida ja läbi sama süsteemi taasesitada, kõlab see täpselt samuti nagu see sama vinüül, ükski inimkõrv ei tee AB testis vahet. Nimelt mahub vinüül nii dünaamikalt, kui sageduslikult lahedasti digisse ära ja jääb veel ruumi kuhjaga ülegi. Loomulikult säilivad ka vinüüliga kaasnevad moonutused, mis tekitavadki selle analoogi meeldiva soojuse. Küsimus on ainult muusikavälises rituaalis, vinüüli puhastamises, nõela asetamises, plaadiümbrise lugemises etc. Muusikalistes näitajates vahet pole, eeldusel, et on head konverterid ja taasesitussüsteem.
p
piuks/ 17. jaanuar 2016, 12:05
Vahe ikka on, nö kõrgresoga mp3 on nii või teisiti kokku pakitud ja sellega on kadu suur. Helisüsteemidel on ka vahe, mida kehvem süsteem seda vähem erinevust mp3 ja vinüüli heli vahel, mida parem seda rohkem tuleb erinevus esile.
t
tullamoor/ 17. jaanuar 2016, 14:06
oluline on sõna adekvaatselt, on ju kaasaegsete vinüülplaatide matriitsid valmistatud enamus digitaalselt.
t
tullamoor/ 17. jaanuar 2016, 14:24
Audeste valmistaja ja oma super-hyper valjukatega ilma teinud Vasilkov ei pea miskipärast vinüüle ja vinüülimängijat vajalikuks oma kuulamisruumi. No ei teagi kohe.....
ü
üldiselt se/ 17. jaanuar 2016, 03:19
on 10a tagune poleemika netiarhiivid on täis neid vaidlusi mingi hulluse ja metafüüsikani
vinüül on ikka ilus asi aga mul ei mahu tuppa enam midagi uut kuulad ikka netist ma olen isegi arvuti saundiga rahul läbi võimu 24 196 tuleb ka ja ei tahagi mingit dacci vist kuidagi tüdind tehnikaga mässamisest asjad peavad lihtsad olema
v
vanamees kolmandalt/ 17. jaanuar 2016, 00:27
minu kadund vanaema kuulas ka oma Selgat ja heldis - küll on ikka hea hääl sel raadiol.
härra kuulberg võiks oma märgadest unenägudest reaalsusesse tagasi tulla - tema siiski üsna kõrget iga arvestades kõrvad tal väga palju kõrgemaid helisid paraku enam ei taju kui omal ajal Selgast tuli... aga mis ma siin ikka vihakõnet pean...
K
Vanamees 60+/ 17. jaanuar 2016, 10:03
Kontrollisime oma kuulmist, et mitu kilohertsi heli me veel tajume. 7 oli viimane number. Helitugevuse mõõtja osutid näitavad, et heli on olemas aga mitte midagi ei kuule. Noorelt oli see number 20. Praktiliselt tähendab see seda, et ritsikate siristamist suvel ei kuule. Tütar imestas, no kuidas sa ei kuule, see on ju nii vali.
r
RAUNJOO/ 19. jaanuar 2016, 12:41
Kõrgemaid sagedusi ei kuule.. kuid kuna tehnika on võimeline taasesitama kõrgemaid sagedusi kui harju keskimise inimese kõrgeim kuuldesageduse piir 16kHz ehk üle 20kHz ja sealt edasi, muudab ikka tunduvalt tajutavat tämbrit nii kesksagedustel kui kõrgematel. Sama ka lugu ka bassidega, õige kõlar võiks ka 5Hz juures suuta õhku liigutada, kes aga ei kuule see hoopis tajub ja annab mahlasust juurde ehk üldine sagedusriba võiks olla kõvasti laiem kui keskmise inimese kuuldav ala.
s
siinus/ 16. jaanuar 2016, 23:36
tegu on ikka väga tunnetusliku jutuga...ülalpool on enamus välja öeldud, et asi on mõtlemises kinni ikka :vinüüli valmistamisel on lagi ees puht füüsilisel moel, nõel on kokkupuutes plaadi vao materjaliga , seega kuna kätte on vaja saada võimalikult palju võnkeid ajahetkel seega sämplimissagedus on määrav ei saa mitte kuidagi väita , et füüsilisel kujul on see võimalik(nõela massi ei saa ju vähendada lõpmatult, kuni aatomini), digitaalsel mitte! misasja, sel teemal on palju vaidlusi olnud ja enam vähem on kokkuvõte, et lindi ja plaadi omamüral on siin suur roll , harmooniliste lisandumisel. Täis nn analoogplaadi tegemine tänapäeval on nagu ökopõllumajandus, kus öeldakse küll et väetisi ei pane aga......siis peab ju üles võtma juba lampmikrite-lampeelvõimude-lamppuldi-lampmakiga , seda kõike jälgima, kontrollima lampkompressorite-lampkajadega jne....ei ühtegi AD-DA-d !!...ei viitsi enam NB! millegipärast olen hr Kuulberi välisalvestuste tegemisel näinud Yamaha 01-ga mudimas , nii et niipalju analoogist.
v
vinüüli/ 17. jaanuar 2016, 03:05
sämplimissagedus on kuskil 32/196 või rohkem teoreetiliselt jusku oleks võimalik mingeid puudusi leida aga praktikas kõlab väga hästi eksta omade probleemidega formaat oli mingit õiget pressingut taga ajada jne ned wawid flacid on suht ok
r
RAUNJOO/ 19. jaanuar 2016, 12:46
Aga nõela saab ka asendada peene laser kiirega, mis ulatub ka vao põhja, kuhu nt nõel ei ulatu tänu oma nüridusele. Tänu sellisele tehnoloogiale saab ka ära freesitud vinüülilt kõrgemad sagedused kätte, samas ei kuluta enam plaati.
r
RAUNJOO/ 19. jaanuar 2016, 12:50
Aga nõela saab ka asendada peene laser kiirega, mis ulatub ka vao põhja, kuhu nt nõel ei ulatu tänu oma nüridusele. Tänu sellisele tehnoloogiale saab ka ära freesitud vinüülilt kõrgemad sagedused kätte, samas ei kuluta enam plaati.
m
Mnjaa .../ 16. jaanuar 2016, 22:22
Muidugi suhtub Kuulberg oma vinüülikogusse suure heldimusega, see ju ta elu ja noorus. Pealegi, vanemas eas hakkabki inimene rohkem väärtustama käegakatsutavaid asju. Mis puutub aga vaidlusse "vinüülisound versus digisound", siis väita võib kõike. Pimetest näitab, kes ja kas midagi kuuleb.

i
Igasugu salvestised/ 16. jaanuar 2016, 20:47
Ei k6lba kuhugi. Kuulan ainul elavat muusikat. Kui seda pole, laulan ise.
Iroonia muidugi. Pimetestis oleks mökk-mökk.
e
elav/ 17. jaanuar 2016, 15:34
kostab peale stuudiosalvestisi nagu kunstiline isetegevus!
k
Kasutan mp3 oma töös/ 16. jaanuar 2016, 19:52
Olen muusik ja omandan lugusid läbi mp3 failide.Kiire ja mugav.Loomulikult on see helikvaliteet kehvem kui analoog heli.Aga nagu me tajume värve,maitseid,valu,armastust ...erinevalt,nii ka heli.Suurele osale inimestest pole vahet,kas nad kuulavad vinüüli või mp3,nagu paljud eelistavad burgerit korralikule toidule.Vaba maa,vaba valik.
s
spets/ 16. jaanuar 2016, 17:34
dinosaurus oled, saa juba üle! sama hästi võid vana moškvitshi kiita, seal tuleb ka ikka ränka vaeva näha nii käivitamisel, soojendamisel kui sõitmisel, mitte nii nagu tänapäeva autodel, mis on mugavustega nii üle koormatud, et sõidavad juba ise!
t
Tauber./ 16. jaanuar 2016, 17:29
Siin on vast pigem küsimus tehnikas mitte formaadis.Tänapävast digitaalset muusikat kuulatakse valdavalt lihtsate ja odavate aparaatidega ,vinüülplaati tõesti läbi "nööpide" ja mobiiltelefoni ei kuula vaid ikka enamasti läbi korraliku ja kvaliteetse ,statsionaarse aparatuuri(võimendi,kõlarid )Kui kuulata kvaliteetset digitaalset muusikat korralikust,kvaliteetsest aparatuurist siis on samuti nauding garanteeritud.
t
tore jutt, aga.../ 16. jaanuar 2016, 15:11
Kodanik Kuulberg esitab isiklikku arvamust globaalse tõe pähe.
Reaalsus on selline, et nõuetekohaselt korraldateud pimetestides ei suuda professionaalsed heliinsernerid kõrgema bitrate-ga mp3 ja cd/vinüüli heli eristada. Kõik need jutud udupeentest kõlanüanssidest, mida aetakse, kuuluvad soovmõtlemise valdkonda.
n
naiivne oled/ 16. jaanuar 2016, 17:53
miks sa arvad, et treenitud kõrv heal ja halval helikvaliteedil vahet ei tee?
ä
ära aja jama/ 16. jaanuar 2016, 19:06
Suuremal võimsusel on mp3 kohe arusaadav, vaikselt kuulates võib ära petta.
o
ojaa/ 16. jaanuar 2017, 14:18
Kui sa ei kuule, kuidas mp3 kesksagedustes kokku peksab, siis vist on raske edasi vestelda.
m
maamiis/ 16. jaanuar 2016, 14:19
on ju veel FLAG ! Miks selles ei kuula?
r
rs/ 16. jaanuar 2016, 15:01
r
ruig/ 16. jaanuar 2016, 19:04
Flac on sama mis cd heli, ülalkirjutaja on haige arvaja lihtsalt.
m
Melomaan2/ 16. jaanuar 2016, 13:10
Jäi häirima omaegse nõuka analoogtehnika halvustus. Polnud sel häda midagi, kõrgem 0-klass ei olnud halvem Lääne analoogidest ...ka praegu (kui konded pole ära kuivanud!).
m
Meie/ 16. jaanuar 2016, 19:57
Estonia laskis samuti välja toodangut mis kandis alati 0- ga algavat numbrit. Heli mis sealt välja tuli oli tagasihoidlikult öeldes pornograafiline. Lääne hi- end tehnikaga võrrelda oleks selliseid kummuteid ebaõiglane. Muidugi enamik siinkommenteerijatest ei ole ju korraliku helisüsteemi iial omanud. Samamoodi võib see Kuulberg minna metsa oma vinüüli ja analoogiülistamisega. Üks hea hi-end pleieriga mahamängitud sacd salvestus annab igal ajal etema ja helikvaliteedi kui mistahes vinüül. Samas ei eita ma hea plaadimängija ja korraliku helipeaga mahamängitud vinüülikõla nauditavust, asjad on lihtsalt niivõrd erinevad, et esitada primitiivselt küsimust kumb on parem. Esmatähtis on siiski tehnika millega erinevaid formaate maha mängitakse.
p
piuks/ 17. jaanuar 2016, 12:43
Kunagi sai omatud selliseid vidinaid nagu Victoria 001 komplekt, tüüner, vinüülimängija ja võimendi ja Estonia 009 komplektis koos aktiivkõlaritega, 010 oli kahjuks suht saast.
Lisaks hunnik lintmakke ja kassetmakke. Lintmakkidest oli Issõk kul, Sojuz, Ilet, mitmed Orbita-d ja Nota. Kõrgema klassi Olymp ja Elektronika jäid unistuseks kahjuks. Kassetikatest oli suht hea leedu toodang Vilma.
Nendele aparaatidele pole midagi etteheita. Olen oma silmaga näinud kuidas põletatakse läbi hirmkallis Infiniti subwoofer millega üritati bass saada S-90-st võimsamaks, võimsalt ajas ainult suitsu välja. Nagu lääne tehnikaga nii oli ka tol ajal vene tehnikaga, müüdi odavat kräppi ja müüdi ka kallist hea kvaliteediga tehnikat, ainuke häda oli see et kui tahtsid saada siit eestist head tehnikat siis oli see suht võimatu, enamus asjadel sai ise venemaal järel käidud sest meil neid müügil polnud ja kui oli siis ainult korraks sest hea asi läks alati kiirelt kaubaks.
Victoria komplektis olnud S-90 mürtsuvad siiani aastast 1981. Veel seisavad enam vähem samasse aega jäävad 70w Korvetid mis teevad ka veel korralikku häält.
r
RAUNJOO/ 19. jaanuar 2016, 12:56
Victoria komplekti küll S90 ei kuulununud, kuigi tema originaal kõlarid meenutasid kül esimeste S90 seeria kõlareid. Tõde on see et originaal kõlari bassikaks oli igatahes 8GD-1 kuid S90 oli võimsamad.
a
ATamm/ 16. jaanuar 2016, 12:32
Jaa jaa, ja kaekümne aasta pärast #tänapäeva noored" räägivad sama juttu, ja kui viitsid meenutada, mis juttu veel paarkümmend aastat tagasi vanemad inimesed rääkisid sinu muusikaeelistustes .... Kahju, et inimene ei näe enda ninaotsast kaugemale.
l
L.L./ 16. jaanuar 2017, 18:49
Ja ma imestan siin miks mulle tänapäeva hitid ei meeldi :-) vanuse teema

f
Fiilia/ 16. jaanuar 2016, 12:27
Veinimehed räägivad oh mis lugusi, pandi valge veini sisse punast värvi ja küsiti spetsialistide arvamusi. Igast eelmaitsed, täidlused, järelmaitsed, ja oh, mis lugusi kõiki tuli seal. Mitte üks neist ei saanud aru, et tegemist on valge veiniga.
Sama asi, pane spetsialist kõlariga tuppa. Vähegi parem tehnika kui hiina mp3 taskuplayer ja esimest korda ise ripitud lugu siis ei saa need fiilid midagi aru, mis tehnika pealt see lugu tuleb. (Jah digitaalselt annab kõik need kahinad ja köhatused sinna sisse panna, digitaalne saviplaadi filter, võid ka saviplaadi ülehüppe sisse lisada, samuti lindi venitamist või mida iganes)
See on lihtsalt, ässamise küsimus, kallis vein/konjak, kallis helitehnika muljetavaldava saviplaadi koguga jne. Ma ei ole absoluutselt selle vastu kõik see on omal kohal ja tõesti on äge, aga sellist see on ainuõige ja kõik muu on praht juttu pole vaja plämada. Õigeti esitatult ei suuda te "prahti" "õigest" eristada.
1
123/ 16. jaanuar 2016, 12:22
tänapäeva noortel pole aimugi mis on muusika ja mida sealt peaks kuulama, net on täis seda paska müüvat rämpsu ja näe ostetakse ja ostetakse hullumoodi ja pole oluline mis sealt tuleb, aeg on selline, rämpsuajastu ja seda igas valdkonnas.
t
16. jaanuar 2016, 10:48
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele.
s
See on küll paha/ 16. jaanuar 2016, 11:55
Suhteliselt noor mees ajab sellist joba. MP-3 on ideaalne asi ja tänane nn. muusika ei vaja üldse mingit kvaliteeti. Röginad, ei muu. Kui aga juhtute Itaalia kultuurset Lolliradiot kuulama, siis MP-3 on 320 kbps kvaliteediga ja iga terve kõrv saab elamuse kätte.
Ja jonnijatele on ka veel waw failid CD pealt saadaval. Rippige,naaet!
m
Martin/ 16. jaanuar 2016, 19:27
Pigem on tänapäeva keskmise kuulaja kvaliteet nii madal, et sellisele infoküllasema formaadi mängitamine on raiskamine, kuna ta kõrv 320kbps mp3-st enamat ei suuda eristada.
t
Tom/ 16. jaanuar 2016, 10:36
tegelikult saab ka CD plaadist heli . Kuid selleks peab olema korralik taasesistus-device.
Laiatarbe tooted, mida toodavad paljud maailma kuulsad suured kontsernid, jätavad helinaudingu väga vaeseks . Kuid ka vinüüliheli nautimine ilma hea tehnika olemasoluta jääb raskeks ülesandeks.
r
rrr/ 16. jaanuar 2016, 13:46
se on tõde.järele proovitud.
e
Ei ole.../ 16. jaanuar 2016, 10:34
...akustikainseneri kuulmisorganitega õnnistatud. Mulle tundub, et paljuski taandub analoog vs digitaal nn usuküsimusele. Tänapäevastelt vinüülplaatidelt kuuleb ikka enamasti digitaalset heli. Sestap - pole vahet, millise ketta pealt kuulata. Mis puutub vinüüliümbristesse, siis nõustun 100% Kuulbergiga. Samas on Kuulbergi 'mp3-vihakõne' :) teada-tuntud. Siin meeldis mulle "võib nii ja võib naa" kommentaar. Olles elanud mõjusa osa oma elust metsade ja järvede taguses kabjakülas (erinevalt suurlinna võimalustest ja kultuurkeskkonnas olnutest), aitas just mp3 ja flac mulle vajalikus mahus fonoteegi tekitada. Isegi kui oleks kogu oma teadliku elu kõhu arvelt kartulikoorte söömisega säästnud poleks sellist kogu CDdena, aga ammugi vinüülidena suutnud soetada. Aga õnneks on praegu variante palju.
s
see oleneb/ 16. jaanuar 2016, 17:57
U.Thule tegi oma viimase plaadiga täpselt vastupidi,
hea kvaliteet ja nö ruumilisus saavutati heli analoogtehnikaga salvestades, hiljem pandi konserv cd-le
e
e.b./ 16. jaanuar 2016, 10:28
Mul juba on vinüülimängijaga mobiiltelefon, laastulõikaja puhtast briljandist
e
europop/ 16. jaanuar 2016, 10:00
Soovitus "Inimesed, hoidke sellest eemale!" ON HAIGE! Ei saa aru inimesest kes kiidab ainult enda vaateid ja ülejäänud valab pa(s)ga üle.
r
RR/ 16. jaanuar 2016, 10:13
Mis siin vaadetega pistmist on? Jutt on reaalsest asjast. Kvaliteedist.
m
Melomaan/ 16. jaanuar 2016, 09:59
Tuleb tunnistada et CD plaadid lähevad prügilasse, sest keegi neid ei taha.
Vinüülid aga jäävad, sest järelturg toimib.
Rotid kuulavad muusikat otse veebist sest plaate neil pole.
1
16. jaanuar 2016, 15:19
1x kuulataja rohkem nagunii seda jama uuesti ei kuula, milleks siis veel ostma hakata?

m
mumm/ 16. jaanuar 2016, 09:47
igal asjal on oma koht maailmas. ma pigem hoian eemale priit kuulbergi hõuannetest...
o
output/ 16. jaanuar 2016, 09:46
lisaks autentsele helistandardile tuleb arvestada samapalju ka väljundiga - kaablid, võimendid, kõlarid ja lõpuks vaikus, et muusika kostaks ilma kõrvalhelideta
v
Võib nii ja võib naa/ 16. jaanuar 2016, 09:44
Ei saa just öelda, et olen püha lehma austaja, aga jutt kisub tõe suunas küll :) Vinüülist kõige hea kättesaamiseks tuleb muidugi kõvasti pingutada (loe: pappi välja käia) ja seda va aega tasuks ka varuda. Samas - vaadates tõele näkku, peab tunnistama, et effekti saab kätte ka ILMA savimängijata. Mooduseid leiab, algmaterjali just mitte eriti (peab kas ise punnitama koopiate tegemisega või otsima seda esimest nn mastertape'i). Ehk siis: ka arvuti abil annab vastava softiga savi ümber kantida suht 1:1 või siis kuulata stuudiolindi koopiat võimalikult algse kvaliteediga. 32bit salvestisi leiab netist kuhjaga.. Mis puutub mp3-e, siiiiiis... on asju, mida netis kõvasti tuhnides leidub heal juhul kompressitud kujul (ilmselgelt hoitakse algmaterjale enda ligi) ja et midagigi kuulata, tuleb sellega leppida. Kel palju pappi, saab oksjonitelt ka originaale kätte. Muide - üks korralik 320kbit/s mp3 töötab suht valutult igas pleieris; kellel kõrvad erksamad, kuulab wavi või korralikku flaci (suuremaid mahte hetkel ei tea peast tahta, eks kallim tehnika suudab juba ka korralikku konteinerit kuulata lasta). Aga saviplaat on muidugi äss :))
j
jah/ 16. jaanuar 2016, 09:41
tõsi see on. aga ei piisa ainult autentsest formaadist, on vaja ka väga head väljundit - kaablid, võimendid, kõlarid ja lõpuks vaikust, et muusikat üldse kuulata saaks ilma kõrvalhelideta
d
Donna-Anna/ 16. jaanuar 2016, 09:32
Ja väärtustada tasub lindistusi säilitatuna lintidel. Originaal on sama mis nikerdustega väärtmööbel, mille polüestrituhinas moe õhutusel välja vahetasime. Steriilset muusikat on kurb ja igav kuulata. Mõtestatud "vaikus" võttel ja köhatuski annab miljöömõju juurde (võibolla on sügis?), mis teeb salvestuse inimlikuks.
s
Sass/ 16. jaanuar 2016, 09:03
Tuleb tõde tunnistada. S moonutus kriibib ikka tõsiselt kõrva ja dünaamikast pole mõtet unistadagi. Ainult kaota formaadid seega.
m
muig/ 16. jaanuar 2016, 15:24
Sinu ettekujutus kraabib su kõrva.
Ja nii palju võiksid teada, et mp3 formaadi kompressioon EI OLE seotud dünaamilise kompressiooniga...
Kui dünaamikast rääkida, siis nendesamade ülistatud vinüülide dünaamiline diapasoon on tubli 30db väiksem kui CD/mp3 formaadil.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee