Taani islamivastane rühmitis SIAD Taani-Saksamaa piiril Krusaas protestiaktsioonil 9. jaanuaril 2016. Foto: Reuters / Scanpix
Maailm
13. jaanuar 2016, 17:24

Taani valitsus tahab migrantidelt majutustasuks väärtasju, kriitikud toovad võrdluse Natsi-Saksamaaga (30)

Taani vaidlusalune seaduseelnõu võtta migrantidelt väärtesemed, mis oleks tasu nende jäämise eest varjupaigataotluskeskustesse, näib parlamendis läbi minevat pärast eilset, mil Taani valitsusliit kindlustas endale riigi parlamendis enamuse.

Vaidlused muudatuste üle algasid täna ning need peaks hääletuseni jõudma 26. jaanuaril, kirjutas The Local. Migrantide pitsitamise plaani taga on mullu juunis võimule tulnud parempoolse liberaal-konservatiivse koalitsiooni peaminister, Venstre partei juht Lars Løkke Rasmussen.

Seaduseelnõud on tabanud kriitikatorm ning seda on nimetatud kõige mõistetamatuks Taani ajaloos.

Rasmusseni vähemusvalitsus ja selle paremtiiva liitlased – äärmusparempoolne Taani Rahvapartei, liberaalide liit ja Konservatiivne Rahvapartei – jõudsid aga eile migrante puudutava seaduseelnõu osas kokkuleppele, mis tähendab, et seaduseelnõu võib saada hääletusel parlamendi enamuse.

Taani valitsuse eelnõu järgi võivad Taani võimud võtta migrantidelt sularaha kuni 10 000 Taani krooni (1340 eurot) ning ka isiklikke väärtasju kuni 10 000 euro väärtuses. Abielu- ja kihlasõrmused, perekonna portreed, aumärgid jms emotsionaalse väärtusega isiklikud esemed ei tule arvesse, kinnitatakse seaduseelnõus. Küll kõlbavad aga kellad, mobiiltelefonid ja arvutid, mis on väärt rohkem kui 10 000 krooni.

Eelnõud vastustavad parlamendis kolm väikest vasakparteid nagu sotsialistid, alternatiivid ja punaroheliste liit.

Taani migratsiooniminister Inger Støjberg on langenud karmi kriitika alla, mõned kriitikud võrdlevad Taanit migratsiooniseaduste muudatuste pärast lausa Natsi-Saksamaaga – ka Adolf Hitleri Kolmandas Reich'is konfiskeeriti varandust – juutidelt võeti kuld, kunstiteosed ja kinnisvara.

ÜRO pagulasagentuuri pressiesindaja sõnul annab Taani seadus teistele riikidele signaali, mis võib õhutada hirmu, ksenofoobiat ja piiranguid, mis omakorda võivad globaalset asüüliruumi pigem kitsendada kui laiendada. Taani seadus võib pikendada perede ühinemist mõnede pagulaste puhul kuni kolme aastani ning lühendada ajutise elamisloa aega.

Uute seaduste järgi oleks pagulaste telkidesse paigutamine norm, vahendas express.co.uk. Nende jaoks, kes taotlevad Taani kodakondsust, muutuvad nõudmised rangemaks: nad peavad läbima jäigad keeleeksamid, tõestama, et nad suudavad end rahaliselt ülal pidada ning läbima toeka kodanikueksami.

Taani sai mullu oktoobri seisuga 13 425 varjupaigataotlejat. Varjupaik anti neist 9156le.