Leslie Da Bass: kuidas üks kunstnik peol mu Bowie plaadiga teisele lapiti vastu pead peksis (1)

"Aulasse oli püsti pandud võimas lava. Just oli esinenud Singer Vinger, saal rahvast puupüsti täis, kell näitas juba öötunde ja kõik olid korralikult tongis. Hakkasin mängima nagu mingi DJ Tiesto – saal rahvast täis ja õhk mõnusalt higine. Otsustasin alustada vanema kraamiga, kümne minuti pärast sain aru, et see on räme viga.

Hudoožnikud hakkasid korralikult buugivuugitama ja jommis massiiv liikus tiheda seinana aina puldi poole. Paarikümne minutiga oli ka lavapealne rahvast täis ja puldist lahutas neid vaid nende endi alkone hingeaur. Otsustasin natuke olukorda rahustada ja panin peale Bowie "Let's Dance'i". Viga, viga, viga. Täiesti ära keerasid. Pidin lauda koguaeg toestama, et seda minema ei pühitaks ja nõelad ei hüppaks.

Äkki lahvatas puldi ees mingi intriig, keegi hakkas kellegi kallal mökitama ja viskas oma suure õlletopsitäie rummkoolat lendu. Loomulikult ei tabanud rummkoola teist mökitajat, vaid lendas mahlaka rikošetiga otse vastu Bowie plaati, sealt vastu pulti, pritsides joogist poole mulle vastu nägu. Seejärel üle teise vinüülimängija otse mulle plaadikotti. Aga see oli alles hävingu eeltõuge.

Intriigi peategelane, naisterahvas, haaras sellepeale plaadimängijast minu Bowie "Let's Dance'i", nõelad krääksatasid läbi PA süsteemi, millele järgnes kohene vaikus, ning ta hakkas selle plaadiga oma vihavaenlasele lapiti vastu pead peksma. Nagu mingi hale vestern või performance. Kogu saalitäis rahvast jääb seisma ja üks peksab teisele vinüüliga vastu pead. Rabasin oma Bowie tagasi, panin limased plaadid kohe kotti ja kõndisin lihtsalt minema. Nii pahane pole ma vist kunagi ühelgi peol olnud, aga tagantjärele tundub see kõik päris naljakas.

Järgmine päev sain korraldajalt telefonis sõimata, et miks ma varem ära läksin, tehnikale joogi peale ajasin ja selle nässu keerasin. Sain ikka kuidagi selgitatud, mis tegelikult juhtus. Nii et Bowiet kunstnikele mängida ei soovita. Tagantjärele imestasin, miks ma just selle loo peale panin. Pigem mängin alati "Cat People'it". Õnneks jäi plaadi B-pool puhtaks ja nii ka "Cat People".

Plaati puhastama ma ei rutanud. Jätsin nii, nagu on, ja ostsin Ebayst ühe veel. Nüüd pole enam Bowiet ega seda majagi. Aga mul on see rikkis plaat ikka alles. Asjad kaovad, aga lugu jääb."