Mäletan, kui ta külastas meie baari, see oli südatalvel. Sadas lund ja oli mõnus talveilm. Mitte nii külm kui praegu. Ta oli ainuke klient (maakoht), istus akna all lauas ning ootas oma praadi. Oli vaikne, lund sadas, ahi köes ja muusika mängis vaikselt. Ta vaatas aknast langevat lund ja äkki ütles need sõnad, mis mul ei unune iial: "Siin on nii vaikne ja rahulik olla,"
kultuurieliit? Kui lugeda iga päev neid harimatute matside poolt kirjutatud tuhandeid komme, siis tahaks iga normaalne inimene end lootusetusest surnuks juua. Tuimadel pole probleemi, kõik ükskõik. Aeg oleks kommenteerimine täielikult keelata.
KOMMENTAARID (10)