Inimesed

ÕL ARHIIV | Heljo Mänd: ma vaatan tänapäeva lapsi ja mul on tunne, et nad vajavad rohkem armastust, kui nad saavad

Rainer Kerge, 7. detsember 2020 22:32

13 KOMMENTAARI

l
lugeja/ 8. detsember 2020 08:56
Rahulikku kulgemist teispoolsuses! Olen ikka imestanud meie võimsate naiskirjanike elujõudu. Ka I. Lember, A. Pervik, L. Hainsalu. Imetlusväärne mõtteselgus, tervis kõbus, ei karke ega isegi vist prille. Õnnelik vananemine, oled nagu puu: lihtsalt ühel hetkel saab elumahl otsa
r
RÄIGE MÄND MITTE LASTEKIRJANIK ..../ 3. jaanuar 2016 05:23
sellise tiitli on ta teeninud oma mitte ammu ilmunud "memuaaridega" , kus on jälk lugeda kuidas ta halvustab inimesi ; võimalik ,et vanemad inimesed muutuvad seniilseks aga et Kult.Kapital selliseid lugusid laskis vorpida, HÄBI, HÄBI ! Selliste ilmutiste järgi ei peaks teda üldse trükitama ja meedias laskta paista !
v
Vaadake tänaseid laste vanemaid./ 2. jaanuar 2016 13:11
Kas need peaksid oskama last armastada? Neile ei seostu armastusega ei rohkem ega vähem kui kepp.
e
elust ensest lastekirjanikust/ 10. jaanuar 2016 14:31
tema heas peres on ju juhtunud nii, et armastus ühe lapselapse - poja osas kadus ära kuskile.... ehk meedia puudutaks ka seda ( oli see vist pojapoeg ?) , seega pole nii ideaalne see värk sugugi.....
,
,.,./ 31. detsember 2015 17:53
t
tuul peas/ 31. detsember 2015 17:52
läks prügikasti peale esimest lugu mõtlesin et loen lapsele nostalgiat feministlik mürk
k
kraamer/ 31. detsember 2015 17:43
Lugedes "Väikesi võlillesid" tundus, nagu oleksin astunud oma lapsepõlve. Minu lapsepõlv oli küll pisut vaesem, kuid ometi on see raamat üks paremaid, mida eesti kirjanduses lugenud olen. Nii tahaks Heljo Männale kohe päriselt kalli teha.
x
xanax/ 31. detsember 2015 10:01
Olen lugenud vanaproua mälestusraamatuid. Lapsepõlveraamat "Väikesed võililled", edasi ka muud memuaarid. Kui Heljo kõik ausalt ära rääkis, siis polnud tal endalgi lapsepõlves mõistmist. Omaenda lapsi kasvatades tuli mõnigi kord kibedusega tõdeda, et .... Kuid just vanad head raamatud aitavad elu mõista ja eluga leppida,.
m
Maali / 31. detsember 2015 09:23
Jah minu naabripoisid tulevad samuti minu vanainimese juurde ,et kallistust saada .Kahju kohe nendest .Kallistan neid alati ja leian alati millega neid roomustada .Head ja toredat uut aastat ja emad leidke aega ,et lapsi kallistada .

t
Tõsijutt/ 31. detsember 2015 08:26
Igatsen tagasi aega, kui lasteraamatud olid olulised, (sest elektroonilist pudi-padi polnud saada või polnud neid veel olemaski) , Heljo Mänd, Ellen Niit, Silvia Rannamaa jpt on justkui mu teised emad, tugi-isikud, lisaks Lindgren ja Tove Jansson ja Viplala autor ja Totu Kuul jne. Tahaks olla ikka veel laps ja lugeda häid lasteraamatuid, kus ridade vahel sees suur elutarkus, ühiskonnakriitika, eestikaõpetus jne. Praegu on lasteraamatud nii pinnapealsed: nalja ja äktsönit peab olema, et laps jumnalapärat igavust ei tunneks. Aga just see nn igavushetk loob pinna süvenemiseks.
e
Ema/ 31. detsember 2015 08:08
Lapsed vajavad vanaemade armastust, aga kahjuks vanavanematel pole selleks aega.
Ma rendiks lausa mõne toreda elukaga memme kes lastega tarkused jagaks.
o
Ongi uus äriidee. / 31. detsember 2015 19:31
n
nimetu/ 31. detsember 2015 07:54
kallistan Teid head aastavahetust

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee