Põlvamaal käivad Hiina päkapikud ehk Maainimene tellib kaupa otse Hiinast (24)

Põlvamaal oli aga leso kuum ja toit laual. Lahke külarahvas kallas suure laia naertusega härmas pitsidesse viina ja tõstis taldrikule verivorsti ja hapukapsast. Ahjus praksus tuli ja lumepuudus küll kedagi ei häirinud. Vaadates rohetavaid taliviljapõldusid tekkis pigem tunne, et kevad on käes ja igavlevad maainimesed saavadki varsti põllu peale minna.

Rääkisin ühe külamehega juttu. Ta ütles, et kuna ta viina ja suitsu ei tee enam, siis polegi nagu millelegi õieti raha kulutada. Tööl ta teenib kena kopika ja enamus rahast läheb Hiinast tellitud asjadele. Nõnda on tal kaks arvutit, nõudepesumasin, droon ja igasugu muud kraami.

Majapidamisse pole mõtet kulutada, sest euroremonti ta ei taha aga kõik muu funktsioneerib ehk katus on pea kohal, tuba soe ning puhas ja laud kaetud.

"Miks tellib maamees teisest maaima nurgast endale kraami?" mõtlesin mina. Nojah, minul on ju kõik käe ja jala juures. Kui midagi tarvis, siis lippan nurgapoodi või kaubanduskeskusesse.

Külamees seletas, et post tuuakse talle koduukse juurde ja aega tal on, et asju internetis endale valida. Samuti tuli välja, et Hiinas on palju suurem ja odavam valik kui Eestis. Kui maamees Eestist ostma hakkaks, raiskaks ta esiteks tohutult aega ja närve higistes kaubanduskeskustes. Teiseks, lähim linn on Põlva, kus polegi korralikku valikut.

Järgmine on Võru - ka seal on valik nirupoolne. Räpinast pole mõtet rääkidagi. Tartusse sõit võtaks aga terve päeva ja kuidas sealt kraami koju tassida, seega Hiinast tellitud kaup on meie maainimese jaoks ainus pääsetee. Kas pole uskumatu?

Muide, maamees soovitas mul ka kaupa Hiinast tellida. Kõige parem veebileht pidi olema AliExpress.