Inimesed

ENNO SELIRANNA LAHKUMINE: "Ta läks, naeratus huulil."

Urmas Vahe, 21. detsember 2015 06:00

8 KOMMENTAARI

i
iga inimese lahkumine on valus./ 21. detsember 2015 16:44
Nojah,eks igaüks mäletab seda,mida ise näinud ja mõni jälle seda,mida tahaks mäletada.Aga mina mäletan seda,et ma parem ei kirjuta...aga naer tuleb peale,kui meenutada.
e
Ekstaole jah.../ 22. detsember 2015 03:03
Nekroloog on tõesti hoopis teisest inimesest. Tegelikkuses aga olid asjad hoopis teisiti.
k
Kass/ 21. detsember 2015 13:57
Enno Selirand on minu jaoks Eestimaa Laul 88...mäletan...ja kaastunne omastele...
v
vkirss/ 21. detsember 2015 13:11
Avaldan kaastunnet kõigile Enno sugulastele.
Enno oli pea alati positiivne,naerul näoga abimees,kellele võis ka praktiliste asjade korraldamisel loota.Meenuvad a.1987 koolinoortega läbiviidud vabariiklikud eelvõistlused ja finaal nn karla
katedraalis,mida Enno juhtis... ja palju muid kohtumisi,mis andsid ka kaastegijaile vaid jõudu ja lisasid
indu ausat mängu elus mängida......
e
elole/ 21. detsember 2015 11:13
Kus sa olid siis kui isa tegeles vaid elupoletamisega? Kahju, et tubli mees suri. Siiski oleks võinud ta tunduvalt kauem elada kui poleks olnud sellised harjumused kyljes, mis eluiga lyhendavad
u
UURI ELU / 21. detsember 2015 12:09
t
Templisse armunud/ 21. detsember 2015 09:56
See on nii kaasaegne - tembeldame kõik 1980-1990 aastate vabadusvõitlejad joodikuteks ja kommunistideks. Eesti riigi loojad aga luuserieks. Tembeldame ka kõik Pallase lõpetanud kunstnikud joodikuteks ja kõik varasemad Eesti teadlased kommunistideks. Kogu Eesti teaduse, hariduse ja kultuuri eest seisnud inimesed luuseriteks. Tembeldame eesti rahva vihaõhutajateks. Ausad ja omakasupüüdmatud väheväärtuslikeks.
Selirand kaitses eesti rahvast tembeldajate, joodikute, reformikommunistide ja kurjategijate eest. Paneme talle sellise templi. Kaasvõitlejad teavad.
m
Ma / 21. detsember 2015 08:59