"Linda ei soovinud näidata enda hääbumist, sest kahtlemata oli ta esteet." (6)
Üleeile lahkunud näitleja Linda Rummo elas juba pikki aastaid vaid nelja seina vahel.
"Linda oli vormis ja nagu ikka, naeris oma kuldset naeru. Nagu kuldkellukesed heliseksid. See naeru sära nagu ei saanudki kustuda. Olin täiesti šokis, kui kuulsin, et Lindat enam pole. Ma ei saanud üldse aru, mis toimub. See on võimatu, et Lindat enam pole. Igatahes jääb ta igavesti minuga," ütleb väga vaikse ja mõtliku hääletooniga näitleja Tiia Kriisa, kes viimati vestles kolmapäeval meie hulgast lahkunud Linda Rummoga kolme nädala eest.
"Mul oli just VAT Teatriga "Brandi" etendus Pärnus ning Linda ütles, et ta ju ei liigu ja teatrisse ei tule, aga soovis mulle edu," meenutab Kriisa viimaseks jäänud vestlust Rummoga. "Kuigi samas ta kurtis, et on väsinud ja et ta on juba nii vana. Selle peale ma vastasin, et mis juttu sa ajad, sa elad rohkem kui sada aastat. See ei olnud niisama suusoojaks öeldud, sest oma mõtetes oli ta väga virk. Alati, kui me helistasime, jutustas Linda, mida Sirp või Vikerkaar kirjutab. Ta oli kogu meie kultuurieluga nii kursis, kui üldse saab olla üks inimene, kes juba aastakümneid väljas ei liikunud," teab Kriisa.
Mis puutub Linda Rummosse, siis ka hääbumine on tema puhul kasutuskõlbmatu. Muidugi, sellises eas vananeb keha, kuid ei hääbunud Rummo hing ja mõistus.