Endel Ani – näitleja jumala armust (1)

"Endel Ani oli mõnus mees. See paistab ka "Kevade" filmist välja," mõtiskleb kirjandusteadlane Ülo Tonts. Kui raamatus on Julk-Jüri kiuslik ja kättemaksuhimuline, siis filmis mängib Ani köstri ikkagi kuidagi sümpaatseks. 

"Laulja lauljaks, aga ta oli hea näitleja," hindab Ülo Tonts tenor Endel Ani (1925–1985), kelle surmapäevast möödub täna 30 aastat. Teenekas vanemuislane Jaak Viller lisab: "Ani oli üks nendest, kelle kohta saab öelda: näitleja jumala armust. Ani oli tegevust käivitav mootor – kui tema oli laval, siis sa ei saanud kedagi teist nii väga vaadata. Ükskõik, kas see oli teravalt koomiline või tõsimeelne roll, ta leidis võtteid, millega see publikule lähedaseks muuta."

Akadeemiliste lavakoolide diplomid polnud Ani teatrisse jõudmise ajal just laialt levinud. Püünel olemise õppimiseks astus Ani 1942. aastal Vanemuise draamastuudiosse, mille vanem Aksel Kallas sokutas hea häälega noormehe kohe ka Vanemuise ooperikoori. Ühe hooaja jõudis Ani olla koguni draamatrupi hingekirjas, 1950. aastast töötas ta juba ooperi- ja operetisolistina, aga tegi vajadustmööda kaasa ka sõnalavastustes ning astus üles kontserdi- ja oratooriumilauljana.