Artur Talvik: Eesti meremajandus on nagu peata räim (8)

Artur Talviku sõnul on merekultuuriaasta eelõhtul oluline rõhutada, et lahendataks merenduspoliitika või meremajanduse tegelikke probleeme. Eesti merekultuur sai nõukogude ajal kõige rohkem räsida, kuid kahjuks annab see tunda tänase päevani hoolimata sellest, et Lennart Meri riigijuhina merele tähelepanu suutis tõmmata.

Talviku sõnul valmistati usinasti aastaid merepoliitika arengukava 2012-2020, aga paraku on seal palju punkte, mida pole üldse täitmiseks võetud. "Eesti ettevõtetel on umbes 50 kaubalaeva, millest ükski ei ole Eesti lipu all. Eesti meremajandus on jagatud kaheksa ministeeriumi vahel, mille tõttu puudub ühtne juhtimine ja planeerimine. Need on ainult mõned paljudest probleemidest," ütles Talvik.

Vabaerakond tunneb muret, et ajal kui kõik mereriigid võistlevad omavahel parema positsiooni nimel, kontrollimaks merega seotud logistikaahelaid, pole Eestis taasiseseisvumise järgsel ajal olnud merendus riigi prioriteetide nimekirjas.

Talviku hinnangul on merenduse elavdamiseks ja sellega kaasnevate majandusvõimaluste kasutamiseks mõistlik viia valdkondlik juhtimine spetsiaalse merenduse komisjoni alla, mida juhiks peaminister.

Vabaerakonna fraktsioon küsib peaministrilt mida on kavas ette võtta, et merenduse arengukava saaks täidetud ja et rakenduskava saaks piisavalt raha. Meretransport on väga oluline Eesti ekspordivõimele ja turismile. "Meri on olnud Eesti rahvale eluliselt oluline läbi ajaloo ja loodan väga, et merekultuuriaasta 2016 muudab ka poliitilist suhtumist meremajandusse," ütles Talvik.