ERKI PÄRNOJA OMA SOOLOALBUMIST: muusika filmile, mida ei ole

Novembris ilmus plaadilt samanimeline esiksingel, mis pälvis palju positiivset tagasisidet. Lühialbum sai oma nime Taani ühe kõrgeima loodusliku punkti Himmelbjergeti ehk Taevamäe järgi.

"Unistus päris oma plaadist on mul olnud juba aastakümneid. Augusti keskel kutsusin hea sõbra ja koolikaaslase, trummar Ulrik Ordingu appi ning umbes kahe ja poole kuuga saimegi plaadi salvestatud – mina siin, Ulrik lisas oma asjad Rootsis. Salvestasin enamasti öösiti ning hommikul mängisin muusikat oma väiksele tütrele, et näha, kas talle meeldib," räägib Erki.

Albumit kindla žanri alla liigitama muusik ise ei kipu. "Ma arvan, et see ei kõla nagu kitarriplaat. Paljud on öelnud, et neis lugudes on peaaegu sõnu kuulda. Mulle endale oli põnev kasutada erinevaid analoog-süntesaatoreid, mida sõbra Jareki keldrist koos välja kaevasime. Need kujundasid selle plaadi saundi tugevalt ja süntidega tundsin rohkem mängulisust ja avastamisrõõmu kui kitarriga, mis on mulle nii tuttav juba väga pikalt, justkui mu enda pärisosa. Analoog-sündid on pigem põnev avastamata maastik. Kui peaks mingi žanri välja tooma, siis arvan, et kõige tabavam oleks filmimuusika, indie-filmi muusika. Muusika filmile, mida ei ole," märgib Erki.

Kirjutatud ja ka osaliselt salvestatud said albumil kõlavad lood öösiti Erki Telliskivi Loomelinnaku harjutusruumis. "Kutsun seda vahel liialdades stuudioks ja enamasti lihtsalt oma koopaks. Minu koobas on ruum, kus aeg kulgeb natuke aeglasemalt ja kus ma saan oma muusikat kirjutada või siis lihtsalt sellele mõelda."

Osaliselt rootsi- ja taanikeelsed pealkirjad on austusavaldus Erki Rootsis elatud aastatele ja tänuavaldus selle muusikalise muundumise eest. "Nii pikka aega kestnud unistuse täideviimiseks kulus nii lühike aeg. Miski kauge ja kättesaamatuna tunduv on nüüd valmis, minu käes ja reaalselt olemas," lisab Erki.