Repliik
6. detsember 2015, 20:18

Jaan Tooming | Ahvijate paraad (1)

Võib olla väga hea näitleja, kuid vilets parodeerija, võib olla hea parodeerija, kuid kehv näitleja. Näitleja, kes hiilgab seltskonnas vaimukustega, oskab nalja heita ja on seltskonnalõvi, võib osutuda laval väga keskpäraseks. Kuid üksik nohik, keda seltskonnas ei panda eriti tähele, võib lavalaudadel osutuda hiilgavaks näitlejaks. Seltskonnalõvi ei suuda moonduda teiseks, aga nohik suudab moonduda. Sellised paradoksid on võimalikud teatrikunstis.

Intellektuaalseks paroodiaks peab olema intelligentne ja ka see, keda parodeeritakse, peaks olema intelligentne. Kui parodeeritakse tobedat, siis tuleb välja ikka tobe, kui aga intelligentset, siis tobeda näitleja paroodiat võib olla piinlik vaadata. Saates “Su nägu kõlab tuttavalt” on nii paroodiat kui ka tõsimeelset originaali jäljendamist.

Praeguse hooaja saadetes hiilgab konkurentsitult Saara Kadak. Ülim musikaalsus on kooskõlas kujutatava originaaliga. Näitleja sulab kokku kujutatavaga ning moondumine on täiuslik. Hingestatus, liikumine, täpsus – need on Saara plussid. Kõigis saadetes on ta väärt esikohta. Kuid žürii ei taha muidugi seda tunnistada, sest siis oleksid nad liiga ühekülgsed. Kuid ei saa jääda ükskõikseks ande suhtes, eriti haruldase ande suhtes.

Kui rääkida paroodiast, siis parim on Sepo Seeman. Tema neegrimutt oli paroodia tipp. Kuid žürii ei hinnanud teda. Ja nii ongi paigast nihutatud saate piirid ja eesmärk. Seemani neegerlaulja oli ainus tõeline paroodia. Seeman ei püüdnud olla hirmus hea laulja, ta tabab kuju tuuma ja esitab seda just näitlejana, mitte kopeerijana.

On muidugi mitmeid õnnestumisi, kui aga juhtub, et keegi on peajagu üle, siis kahvatuvad teised. Ja sel korral on tõeline talent Saara, kelle esinemist alati ootad ja ei pettu kunagi. Kas ta aga on ka väga hea näitleja, seda ei tea, sest pole teda laval näinud. Tahaks ikka loota, et seekord on sündinud erand, et Saara on nii näitlejana kui ka kopeerijana väga hea.