AASTA SIIS OLI 1965: Uno Loop ja ansambel Laine Estonia kontserdisaalis. Omsk ja ränk kukkumine on veel tulevik. Fotol vasakult Anne Peterson, Leili Värk, Uno Loop, Marta Oja ja Leida Lukk.Foto: Ansambel Laine
Inimesed
4. detsember 2015, 06:00

Uno Loop: "Põlvekeder lendas mitmeks killuks. Üks kildudest on mul tänaseni kodus kapi otsas." (16)

Uno Loop meenutab trepil libastumist ja kukkumist, mis ta aastateks lavalt ja sportimisest eemale jättis. 

Uno Loop meenutab trepil libastumist ja kukkumist, mis ta aastateks lavalt ja sportimisest eemale jättis. 

Omsk aastal 1965. Ansambel Laine on koos Uno Loobi ja filharmoonia orkestriga ringreisil Venemaal. Peatutakse Siberi ühe suurema linna kõige uhkemas hotellis. On talv, külm ja libe. Libedad on ka hotelli trepid, mis saavad saatuslikuks Laine solistile Uno Loobile, kes järsul trepil libastub ning sõna otseses mõttes oma mõlemad põlved ribadeks kukub. 

"Mäletan seda Omski hotelli treppi väga hästi," ütleb Marta Oja, kes Laine koosseisus koos Loobiga Omskis esines. "See oli väga kõrgete astmetega kitsas trepp. Ja tõepoolest väga libe," kirjeldab ta. "Et mul on puruks mõlemad põlved, avastati alles kolmandal päeval, kui ma haiglas lamades operatsiooni ootasin," ütleb vanameister Loop. "Algselt oli arstide põhitähelepanu rohkem katkikukutud põlvel, mille põlvekeder lendas mitmeks killuks. Üks neist kildudest on mul tänaseni kodus kapi otsas."

Edasi lugemiseks: