Rõngaste tekkimises saab süüdi olema planeedi tibatilluke kaaslane Phobos, mis tiirleb Marsi ümber vaid 6000 kilomeetri kõrgusel planeedi pinnast.
Vaatlusandmete järgi nihkub kaaslane Marsile igal aastaga peaaegu kaks sentimeetrit ligemale. Lõpuks jõuab see Marsi hõreda atmosfäärini.
Berkeley California ülikooli astronoomide värske mudeli järgi laguneb Phobos kivikildudeks ja tolmuks, millest moodustub rõngas.
Nii võib Marsist saada esimene kivimitest koosnev ja rõngaga planeet. Siiani on rõngad vaid gaasiliste hiidplaneetide Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni ümber.
Kommentaarid (0)