Pariis, meie kõikide veri (3)
Esiteks muidugi veresauna „au” enda peale võtnud IS-ile. Rühmituse huvi ju ongi, et lääs alustaks Lähis-Idas taas kurnavat sõda, mida on võimatu võita.
Teiseks, Ukraina sõja tõttu läänes boikotitav Moskva, kes saab, nagu ka 1940. aastal Pariisi langemise ajal, enda lähiümbruses vabamad käed ning libistaks end Lähis-Ida sõjakäigule kaasa pressides taas suurriikidega ühe laua taha. Siis kõik need Euroopas, kellele ei meeldi võõrad. Kõik need Euroopa riigid, kel oleks kergem, kui piirid pagulasi pidama hakkavad. Ja ka kaugemad riigid, kes saavad uue sõja varjus oma inetuid asju segamatult toimetada.
Ja – last but not least – uus kriis on tänuväärne kolumnistidele, kel värske aines omavihapuhangute jaoks.
Aga tegelikult – kaotajaks oleme kõik, sest tulekul on veel palju sõja- ja ka kohvikusurmasid.
Ja praegu me ei tea, kes tegelikult on uue vägivallakeeru vallandajad.
Õigetele on teretulnud kõik,mida terroristid inimestega ette võtavad.
Nii kui see NATO silmakirjalik abipalve ja kui venelased tulid appi,siis neile selga tulistamine . See tegi meie omad lausa õnnelikuks.