LOOD HALLIST TSOONIST: «Inimesed unistavad liiga vähe tänapäeval ja liiga palju antakse meile mustvalgelt vastuseid ette – mis on õige, mis vale,» arutleb Maarja. «Sellepärast räägin ma kontserdil tihtipeale lugusid, mis on halli tsooni peal, et ergutada inimesi kaasa mõtlema ja mitte andma neile kätte võimalust, et nad saavad kohe midagi ära sildistada.» Foto: Kaupo Kikkas
Aigi Viira 14. november 2015 08:00
Sageli Eestist väljaspool esinev viiuldaja ja lauljatar Maarja tunneb, et on oma kõige paremas elemendis just teel olles.

Sageli Eestist väljaspool esinev viiuldaja ja lauljatar Maarja tunneb, et on oma kõige paremas elemendis just teel olles.

"Kui tehnika kontserdi ajal üles ütleb, paneb see närvid päris korralikult proovile – kuidas sa sealt välja ujud," naerab viiuldaja ja laulja Maarja Nuut, kes suudab nii mõnigi kord üksnes oma kohalolekuga halvata mälupulkade, arvutite või muude tehnikavidinate töö. Kuid tehnikavidinaid on Maarja kontserdi ajal laval õige ohtralt.

"Umbes aasta tagasi mängisin suurel maailmamuusika show­case-festivalil "WOMEX". Sul on üks mäng, need 50 minutit on väga tähtsad ja siis jookseb kogu süsteem kokku," kirjeldab Maarja muiates. "Samal ajal mõnes mõttes naeran ka enda jonnakust, et kui elektroonilised vidinad lakkavad töötamast, siis ei anna ma ikka alla.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad