Jaak Kilmi perre sündis poeg: perekoosoleku tulemusel panime nimeks Jaagup (25)

27. oktoobril tõi Jaak Kilmi kaasa Maris ilmale neli ja pool kilogrammi kaalunud ning 57 sentimeetrit pika poisslapse, kellele valiti nimeks Jaagup. Jaak ütleb, et noorem tütar, kuueaastane Katariina polnud aga Jaagupiga nõus. Tema tahtis, et venna nimeks saaks Joosep. Üleeile õhtul peetud perekondlikul nimekoosolekul jõuti aga lõpuks ka kompromissile. "Ta oli nõus, kui ostame kompensatsiooniks talle Rapuntsli kaksikud nukud. Seni, kuni ta neid nukke saanud pole, kutsub ta Jaagupit Joosepiks," räägib Jaak. Mehel pole aimugi, kust tütar võis endale Joosepi nime pähe võtta. "Mul on küll paar kolleegi, operaatorid, Joosepid, aga vaevalt see sealt pärineb," mõtiskleb Kilmi ja ütleb, et nüüd tuleb tütrele nukkude ostmisega kiirustada, muidu kutsubki too väikevenda vale nimega.

"Eesti nimi pidi kindlasti olema, see oli minu tahtmine," ütleb Jaak, isegi täpselt teadmata, kuidas Jaagup nendeni jõudis. "Valikus olid veel ka Joonatan ja mõned." Ametlikult poeg veel tegelikult nime pole saanud, kuid pärast perekoosolekut võib seda rahus registreerima minna. "Vaatame, kas nad lubavad selle nime panna ja kinnitavad. Ma usun ikka, et lubavad."

Jaak oli sünnituse ajal abikaasale toeks. "Ma olen alati juures olnud." Sünnitus läks plaanipäraselt, kuid veel enne, kui poeg ilmavalgust nägi, tuli sünnitusmajas ära käia ka valehäirega. "Käisime kaks ööd sünnitusmajas, esimene kord saadeti tagasi. Kui valehäire oli, siis oli ka teada, et ju see õige häire ka tuleb," ütleb mees. Joosep sündis lõpuks kell 11.16 hommikul. Paar päeva tuli Marisel ka sünnitusmajas veeta, kuna lapse hemoglobiinitase oli pisut kõrgevõitu. "See tähendab, et tõenäoliselt tuleb kestvussportlane," muigab Jaak.

Marise ja Jaagu ühine noorem tütar Katariina veetis päevad sünnitusmajas, vanem tüdruk, kümneaastane Leena aga ootas peret kodus. "Mul on tegelikult üks tütar veel Tartus, Emma, saab kohe 11. Tema ei ole Joosepit veel näinud."

Maris on tänaseks Jaagupiga kenasti kodus ja pisipoiss kosub mühinal. "Kass võõristab hirmsasti ja tunneb end natuke solvununa," ütleb Jaak, et pere pooleteiseaastane neljajalgne lemmik on pisut armukade. "Siis tuleb kassile ka ekstra tähelepanu jagada, et ta end kõrvalejäetuna ei tunneks."

Ööd on Kilmide peres rahulikud. "Meil on kõik lapsed rahulikud olnud. Laps magab ema kõrval ja kui süüa tahab, siis sööb. Meil nii pole, et paneme beebi oma tuppa ja iga kahe-kolme tunni tagant käime ja kussutame teda."

Mis tunne aga oli siis värsket ilmakodanikku esmakordselt oma kätel hoida? Kas võttis pisara ka silma? "Minul on laste sünnid alati ohjeldamatu naeru põhjustanud," üllatab Kilmi.

"Kui pärast pikka pingutust ja puhkimist laps ikka ilmale tuleb, on see nii tore sündmus."

Jaagu sõnul pole ta kunagi tundnud lapse sünni ajal, et pisar tahaks silma tikkuda, ikka tohutut rõõmu. "Ma ei ole seda tüüpi, olen rohkem naeru peal väljas. Mulle meeldivad ka pigem komöödiad kui nukrad filmid."