Usunditeadlane: Eestis märkame halloweeni lähenemist eelkõige turunduses (10)

Kas angloameerika tavad on kuidagimoodi meie hingedeaja kombestikuga ühte kasvamas või peaks kartma, et mardijooksmine sureb välja?

Usunditeadlane Reet Hiiemäe kinnitas, et tema arvates pole halloweeni-tavade ja hingedeaja kommete põimumisest põhjust rääkida.

"Kui veel poolsada aastat tagasi ootasid eestlased hingedeajal koju surnud sugulaste hingi ja nende vastuvõtmisel tuli järgida rituaalset reglementi, pakkudes sobivat toitu ja vahel elavate inimeste magamisasetki, siis tänapäeval piirdub enamik inimesi vaikselt küünla läitmisega ja lihtsalt lahkunute peale mõtlemisega. Suure tõenäosusega säilib see ilus tava samasugusena ka edaspidi," mõtiskles Hiiemäe.

Tema sõnul seostus Ameerika halloween - vähemalt mõningate uurijate hinnangul - algselt samuti surnutekultusega ja on Ameerikasse jõudnud kunagise keldi suvelõpupüha edasiarendusena.

"Eestis märkame halloweeni lähenemist eelkõige turunduses - reklaamidesse ilmuvad kõrvitsatest tehtud maskid ja ööklubid pakuvad õudustele keskenduvaid pidusid. Komme 31. oktoobril maskeeritult ukse tagant ukse taha käia ja "Komm või pomm?" küsida, on Eestis suhteliselt vähe kanda kinnitanud.

Rõõmuga kasutavad halloweeni ideed lasteaedade ja algkoolide õpetajad, kuna see annab veel ühe võimaluse laste elu maskeerimise ja tembutamisega põnevamaks teha," selgitas teadlane.

Hiiemäe lisas: "Uute pühade ülevõtmine ei ole rahvakalendris iseenesest midagi seninägematut, seda on läbi ajaloo ikka juhtunud, ka mardi- ja kadripäeva tavad olid eestlastele kunagi uued ja võõrad."