Heli laulud helisesid minu lapsepõlvekodus. Mäletan, et minu ema lemmiklaul oli Kannikesed emale, Ema ja ta tütar väike, kõndisid kord metsateel ... jne. Laulsin seda emale tema sünnipäeval. Palju jõudu ja tervist ning rõõmsat meelt sulle Heli. Aitähh nende mälestuste eest.
on Heli Lääts nii palju tegija kõll, et ei peaks loorbereid koguma kellegi valjuna. Peeter oli, kes ta oli, au just ei teinud perele. Vabandust, peredele. Niisama tegijana meeldejääv ilmselt, HL ei peaks mehe varjus plusspunkte koguma, ta ise juba igati plussis.
Kas sina loodad, et sured noorelt ära ja ei jõuagi penskariks saada? Miks vihkad penskareid nii väga, et nii julmalt kirjutad? Mis inimene sa küll selline oled?
Koos on tore vananeda aga kui teine su kõrvalt kaob, on kurb küll. Just vanemas eas on vaja teise inimese tuge ja siis on ta läinud :-( Nüüd tuleb mõelda helgeid mõtteid ja mitte norutada. Elu on ilus.
Imestan ka ise ,kuidas minu töötav ja õppiv täiskasvanud tütar arvab,et mina peangi teda toetama(ta ei ütle seda,ei nõua,kuid saan aru,et mõtleb nii) aga tema mind ei pea,või saan ka kui temale mingi teene konkreetselt osutan...mulle on see kuidagi arusaamatu...kahtlustan ,et ka ühiskonna teene...ega laps ei ole ainult minuga suhelnud elu jooksul. Natuke ka minul mõtted juba,et pean vanadusega ise hakkama saama...aga vara veel väita midagi,eks näis...
mõtetelugeja? Minu lapsed küsivad otse. Eks ma ikka annan, küll nemad üks päev oma lastele annavad? Ära sina tema mõtete pärast muretse! Äkki mõtleb peiu peale, aga sina arvad et sinu raha sihib? Reeglina läheb meil vanaduses nii, nagu ise käitunud oleme oma vanemate ja oma lastega. Kui oled oma vanemate eest hoolt kandnud, siis muretsemiseks ei ole põhjust. Pealegi 45 pole küll nüüd selline iga, kus vanaduse pärast haigeks muretsema peaks. Tee omale fond, pane raha kõrvale, ära kasvata sappi.
lapsi tulebki seaduse järgi kuni 26. a vanuseni toetada. Siis edasi enam ei pea. Aga mitte ainult ema vaid ka isa. Itaalias muide, on nii, et peab lapsi ülal pidama kuni iseseisvumiseni ja nii need 40-50-aastased emmepojad tulevad.
Kui noortel on nõu ja abi vaja, siis tulevad nad seda ise meilt küsima. Nende ellu ei maksa ise sekkuda. Veel vähem nende kuuldes haliseda. Kui olete neid valesti kasvatanud, siis süüdistage iseennast.
Kuule unista edasi, oma kanepirahvast, et ala uuel põlvkonnal saab raskem ja valusam olema jne..utoopiat toodad. vanurid on oma nõukaajas nii kinni, et uskumatu.. kui viimane penskar riigikogust ära sureb siis läheb elu paremaks ;)
Küll kord kõik penskarid surevad ära ja teie jääte omakorda penskariteks. Juba praegu on riigikogus lapsemeelsed, kellel veel kõrvatagusedki märjad ja elukogemusi pole ollagi. Aga juba sünnist saadik on kirg valitseda.
Küll kord kõik penskarid surevad ära ja teie jääte omakorda penskariteks. Juba praegu on riigikogus lapsemeelsed, kellel veel kõrvatagusedki märjad ja elukogemusi pole ollagi. Aga juba sünnist saadik on kirg valitseda.
imestan kommentaare .. See ongi kurb ja lohutust polegi. Ma olen küll ilmselt isetu, kuid olles 45aastat koos elanud tahan olla esimene. Kuid kuidas kõik läheb, pole meie teha. Leppida tuleb kõigega.
Meie põlvkonnal ongi raske üksi jäädes.Proua Heli on elanud ju nii pika elu oma mehe kõrval,kindlasti olnud ka raskeid aegu,aga nii pika elu jooksul kasvad ikka teise inimesega väga kokku.
...Ei taha halvasti öelda aga no kõlab nagu teised naised ei suutnud seda teha,et tema kõrvale jääda 55 . aastaks. Heli Lääts meeldib mulleväga , kuid tema abikaasa ei meeldinud.
See,et me oma lähedastesse panustame on loomulik,Alati ei saa ka põllult vaeva väärt saaki,see teeb kurvaks,mitte kurjaks.Kui andsid naeratades,hoia see naeratus alles-ei olnud mõttetu elu!
Loomulikult oli ta seda, eks ta poksis ju noorpõlves. Igavesti äge tegelane oli maetro ja kui kenasti ta oma "raske käega" veel klaverit mängis ning selle sama raske käega tegi ka väga toredaid arranžeeringuid orkestrile.
no muusikast ei tea te küll midagi. Sauli arranzeeringud olid ikka väga kohmakad ja andetud. Võrreldes näit. Kumani ja Kikerpuuga oli ta sellel alal täielik võhik.
Ka uuel nahkdiivanil või -tugitoolil on nagin, sest nahk ja selle alusmaterjal istudes soojenevad ja venivad, hiljem tõmbuvad pingule tagasi, selles pole midagi müstilist.
sinu talendi austaja.......31. oktoober 2015, 09:05
SUPER INIMENE, .Super anne antud körgema lt poolt,,osates seda arendada. Imekaunis laululind meil.Vörratu! ! ! Temas on köik väga kaunis!Ole tugev,rohkem röömsat meelt ja tegusaid,röömurohkeid aastaid.!
mina ärkan hommikuti stressis just sellepärst, et ärkasin. Ma ei taha enam elada ja see, et tuleb jälle tõusta, on piin. Mina, kes ma terve elu olen aidanud , toetanud ja hoolitsenud isetuna teiste eest, tunnetan, et praeguses enesekeskses maailmas jään ma täiesti üksi. Kui minu laps ja lapselapsed ei hooli minust juba praegu, mil ma ise oma eluga toime tulen, siis haigena ja abivajajana seda enam. Mina armastasin oma vanemaid sellepärast, et nad olid minu vanemad, aga nüüd loen ja näen, et oma laste armastus ja hoolivus tuleb mingite eriliste teenete ära teenida.
MINA, MINA, MINA... .Kui ei hoolita oma vanematest ja nüüd seda veel ette heidad, pole Sa mingi isetu teiste aitaja. Kui lastel on oma pered ja oma elu, siis ikka lastakse neil oma elu elada, mitte ei oodata neilt Sinu jaoks heategusid. Olen ka vanainimene, aga ei soovi küll, et lapsed minu pärast oma elu minu ümmardamisele kulutaks, pigem püüan neid igati aidata.
kas sa oled "liiga hea inimene", kes hellitas oma lapsed sedavõrd ära, et nad harjusid ainult saama, või oled draamaqueen, kellele on ükskõikmissugusest tähelepanust ikka vähe.
Ilmselgelt on sulle vastanud noored inimesed...Ma tean,mida sa tunned.Ma kinkisin oma lapsele maja,aga olen kuulnud, et väravale tahetakse lukk panna, et ma ei tülitaks oma külaskäikudega.Kui ma lähen külla, ei tule lapselapsed mulle kunagi "tere" ütlema,vedelevad nutitelefoniga diivanil ja tõstavad vaevalt pilgu. Usu,me pole mingid erandid tänapäevases ilmas...Pidanuksin oma maja jätma vanadekodu kuumaksudeks!
Ilmselt oleks vanadekodule jätmine olnud õige otsus, minu klassivend tegigi nii ja elab nüüd kenasti vanadekodus, varem leidis poeg aastas korra tee isa juurde kui sedagi ja teda ei huvitanud sugugi kuidas haige isa hakkama saab
mida külvad,seda lõikad.On ka erandeid.Elu lihtsalt selline.Pole siin mõtet vigiseda arvuti taga ja lapselapsi taga kiruda,võta sukavardad ja lõngakera kätte ja jõuluks sokke kuduma.Lapselapsed ei peagi tere ütlema ,kui oled ise asjalik ja armas mamma,siis jooksevad nad ukselävel ise sulle sülle.
Ära kurvasta Ka. Selline on tuleviku "uus maailm" sellesama "uue teadvusega", mis hakkab looma "uut rassi". Selles "uues rassis" sünnivad inimesed, kes ei mäleta ja enam ka ei mõista vanu tõdesid, sest vanad müsteeriumid on kaotanud nende jaoks oma sisu. Nemad tegelevad igasuguste piiride minemapühkimisega, aga piiride puudumine ilma sisule keskendumiseta too kahjuks neile kaasa ka terve rea mentaalseid haigusi ja vaimse surma. Nii et tulevane "uus rass" ehk siis "kanepipõlvkond" hakkab kokku puutuma hoopis uute takistustega, et nende kaudu omale tõde otsida. Kuid kõik see tuleb nende jaoks palju valusamalt.
jah. oled naine, kes suutis 55 aastat selle mehe kõraval olla. suurepärane saavutus. polnud vist kerge, aga armastus tegi asja kergemaks. aga laulud olid läätsel suurepärased. väga ilusad, hingelised, jne. hämmastav, kui vanaema moodi on kristjan. tegelikult ka.
KOMMENTAARID (55)