Karjäärinõustaja aitab eesmärgid paika panna ja nende poole liikuda (2)

Rajaleidja pakub 7–26 aastastele ja nende vanemate tasuta karjääriinfot ja karjäärinõustamist. Selleks on Sihtasutus Innove asutanud kõikidesse maakondadesse keskused, kus karjäärispetsialistid teevad tihedat koostööd ka õppenõustajatega. Noored on oodatud nõu pidama nii üksinda kui ka koos vanematega. Nõustamas käiakse aga ka koolides ja noortekeskustes, koostööd tehakse õpetajate ja huvijuhtidega, korraldatakse õppepäevi ja töötubasid.

Rajaleidja on seal, kus on noored

Kristina Orion SA Innove Rajaleidja arenduskeskuse karjääriteenuste üksusest rõhutab, et nõu pidama tasub tulla väga erinevatel teemadel – olgu selleks õppesuuna valimine gümnaasiumis, CV või motivatsioonikirja koostamine või lihtsalt arusaamine, milles ollakse kõige tugevam ning millega tegelemine tulevikus õnnelikuks võiks teha.

Viljandimaa Rajaleidja keskuse karjääriinfo spetsialist Eliise Vainurm on kogenud, et vahel on noorel hea pidada nõu inimesega, kes pole otseselt seotud tema kooli või koduga. Mõlemal pool võib olla hoiakuid ja suhtumisi, mis pole seotud noore enda arengusoovidega – näiteks tahaksid vanemad, et laps õpiks konkreetset hästi tasuvat eriala või soovib kool, et õpilane jääks edasi just nende kooli keskharidust omandama.

"Väga suur osa tööst toimubki keskustest väljaspool – koolides ja karjääripäevadel," märgib Raplamaa Rajaleidja keskuse karjääriinfo spetsialist Nele Hulkko. "Oluline on olla seal, kus on noored," kinnitab ta.

Nii saab Rajaleidjaga suhelda ka telefoni, skype´i ja Facebooki vahendusel või saata oma küsimus Rajaleidja.ee veebilehe kaudu.

Karjäärispetsialistid on ühel nõul, et noorte elus ja erialavalikul on tähis osa ka lapsevanematel. Lisaks töökogemusele kinnitavad seda ka erinevad SA Innove läbi viidud uuringud, millest selgub, et noored hindavad kõige kõrgemalt just kodust saadud nõuandeid ning ootavad vanemate tuge ka siis, kui nende valik ei ühti vanemate ettekujutlusega. Paraku on karjäärispetsialistide töös ette tulnud ka vastupidiseid näiteid.

Orion kinnitab, et noortega koos on Rajaleidja keskustesse alati oodatud ka nende vanemad, kellele pakutakse samuti tasuta nõustamist, kuidas oma last karjääriplaneerimisel toetada.

Kuidas teha õige valik?

Aga kuidas ikkagi aru saada, milline eriala kellelegi sobib? Kui noor ei tea, mis teda huvitab? Või kui miski nagu õigupoolest huvi ei pakugi? Või huvitab väga mitu eriala korraga ja valik nende vahel tundub peaaegu võimatu? Kuidas karjäärispetsialist teda sel juhul aidata saab?

Eliise Vainurm kinnitab, et on mitu head võimalust, kuidas aidata noorel eneses selgusele jõuda. Näiteks aitab karjäärispetsialist noorel vestluse käigus analüüsida iseennast ja oma valikuvõimalusi, samuti võib abivahendina kasutada erinevaid teste ja küsimustikke.

Kuigi neid ringleb palju ka internetis, võib spetsialisti juures testi tehes kindel olla, et see on spetsiaalselt Eesti noortele välja töötatud, annab usaldusväärseid tulemusi ning karjäärispetsialistiga arutatakse tulemused läbi, et teha järeldused edasise planeerimiseks.

Lisaks soovitab Eliise töö- ja tudengivarjupäevi: "Töövarjutamine on Eestis juba päris tuntud teema," räägib ta. "Töövari tähendab, et noor saab päevakese huvi pakkuva eriala töötajaga kaasas käia ning näha, mida see töö enesest kujutab. Võimalik on minna ka tudengivarjuks – üliõpilasega (või kutsekooliõpilasega) tema koolis veedetud päev annab erialast ja selle õppimisest küllalt hea pildi."

Väga palju saavad lapsi ja noori aidata lapsevanemad.

"Lapse arusaamine tööelust algab kodust üsna varases eas ja oma vanemate ning lähedaste töötamise ja ametite tundmisest," märgib Orion. "Neid võiks varakult kaasata aruteludesse, mis puudutavad erinevaid ameteid ja töötamise viise. Kui lastel on ülevaade oma vanemate tööst ja kõigest, mis kaasneb töötamisega, siis see on hea alustala mõistmaks tööturu toimist laiemalt."

Nele Hulkko lisab, et sageli on noortel ebarealistlik ettekujutus, mis neid elus ootab.

"On nii liiga madalat enesehinnangut kui ka enda ja oma peatsete sissetulekute ülehindamist. Mõlemal juhul aitab karjäärispetsialist n-ö jalgadega maad puudutada ning ennast ja olukordi selgemalt hinnata."

Kuidas saada töökogemusi?

Tihti kogevad noored tööotsingutel esmapilgul ületamatut vastuolu. Kõik tööandjad eeldavad kogemust, aga kust peaks noor kogemusi saama, kui teda ilma nendeta töölegi ei võeta?

Nele Hulkko räägib, et tegelikult on päris palju võimalusi, kuidas end juba kooli ajal huvipakkuva erialaga nii palju siduda, et tekiks päris arvestatav kogemus.

Üheks selliseks võimaluseks on kindlasti praktikapäevad, mis annavad nii kogemuse kui ka tööandja hinnangu. Aga on ka vabatahtlik tegevus, mida saab teha nii Eestis kui ka kaugemal.

"Üks võimalus on teha vabatahtlikku tööd niisama, kooli kõrvalt ja vanemate juures elades. Aga on ka vabatahtliku töö programmid erinevates riikides, kus noorele vabatahtlikule tagatakse elamine, toit ja taskuraha – nii on võimalik korraga harjutada iseseisvat elu, parandada keeleoskusi ning omandada täiesti arvestatav töökogemus," räägib Hulkko.

Tihti on noortel palju erinevaid kogemusi ning karjäärispetsialisti abiga koostatakse neist selline CV, mis aitab noore tugevustel kenasti silma paista.

Eliise Vainurm juhib tähelepanu ka erinevatele suundadele – näiteks reaal- või humanitaarkallak – mida koolid paluvad. Ka siin võiks õpilane mõelda ning ka vanemate ja karjäärispetsialistidega nõu pidada, mida ta tulevikus teha tahaks ning millisest suunast abi võiks olla.

Eliise toob siinkohal välja ka kitsa ja laia matemaatika probleemi – osa noori langetab valiku enda (või lausa õpetaja) mugavusest lähtudes, hiljem aga võib ilmneda ebameeldiv avastus, et otsus seab piirid mõne eriala õppimisele. Seega tasub varakult mõelda, kas ja kuidas selline valik tulevast karjäärivalikut võib mõjutada.

Omaette teemaks on karjääriinfo ja -nõustamine erivajadustega noortele, mida Nele Hulkko loeb oma töös üheks suuremaks väljakutseks. Liigub ju riik selles suunas, et töö- ja toimetulekuõigus on kõigil inimestel, ent paljud vajavad selleni jõudmiseks täiendavat abi.

Kristina Orion rõhutab, et karjäär pole vaid nn valitud inimeste teema. Iga inimene saab end igal elualal järjepidevalt arendada ning karjääri teha.

"Tänapäeval ei tähenda karjäär ainult tööalast liikumist kõrgematele ametkohtadele vaid igasuguseid otsuseid, mis puudutavad õppimist või tööelu. Oluline on, et inimene langetab otsused teadlikult ja kaalutletult, et ta on kursis oma võimalustega ja oskab neid oma elu edendamiseks ära kasutada. Elukestev õpe, pidev enesetäiendus ja vajadusel ka ümberõpe on vajalikud kõigi inimeste jaoks ning karjäärplaneerimine pole ühekordne otsus vaid elukestev protsess," kinnitab ta.

Mida saavad teha lapsevanemad?

1.-6. klassi õpilase vanemana osaled juba varakult lapse elutee suunamises ja edasiste valikute toetamises, aidates lapsel valida huviringe, laagreid, klassi õppesuundi jm. Ka on sobiv külastada koos lapsega erinevaid töökohti ning temaga neist rääkida või teha klassijuhatajale ettepanek karjäärispetsialistid kooli kutsuda.

7.-9. klassi õpilase vanemana saad aidata noorel märgata ja analüüsida oma tugevusi, eelistusi ning tulevikusoove. Ees seisab oluline valik – kas edasi kutseõppesse või gümnaasiumisse. Innustada oma last karjäärispetsialistiga ühendust võtma, kui märkad, et ta vajab oma valikuteks asjatundlikku abi.

Gümnaasiumiõpilase vanemana märkad ilmselt, et sinu laps on juba küllalt iseseisev, kuid rahuliku meele ja kuulamisoskuse abil saad aidata tal otsusele jõuda, millist eriala võiks õppima minna ning kas ta tunneb huvi pigem kutse- või kõrghariduse vastu. Saad julgustada noort oma eelistusi hindama ja huvi pakkuvate koolidega suhtlema ning rohkem infot küsima. Tasuta tuge pakuvad ka Rajaleidja karjäärispetsialistid.

Allikas: Innove Rajaleidja