Inimesed

Enn Vetemaa: "Lausa piinlik, et 80aastane mees veel luuletab." (3)

Jaanus Kulli, 17. oktoober 2015 08:00
PROTEESIDEGA VISKILEMB: See, kuidas tema viimane luulekogu sai pealkirjaks «Hambad viskiklaasis», on keemiainseneri ja konservatooriumi paberitega kirjaniku Enn Vetemaa sõnul enam kui proosaline: «Mul on proteesid ja ma armastan viskit.» Foto: Stanislav Moškov
"Heitsin õhtul rahulikult magama, aga täpselt pool kolm olid silmad lahti ja hakkasin peas luuletama," kirjeldab 82aastane Enn Vetemaa oma seni viimase ning äsja trükivalgust näinud luulekogu "Hambad viskiklaasis" enam kui kummalist sündi. See rütm kordus mõne kuu jooksul enam kui poolelsajal ööl.

"Peas luuletamises polnud midagi erilist, sest luuletused ei olnud väga pikad ja kui sees on veel mingi kalambuur, mis meelest ei lähe, pole see eriti keeruline. Umbes poolteise tunniga oli luuletus valmis. Seejärel magasin rahulikult teist samapalju edasi, kuni kuskil üheksa-kümne ajal hommikul ennast voodist üles ajasin ning luuletuse arvutisse lõin," meenutab Enn Vetemaa igaöist Pegasusest pakatavat elurütmi, milles ta elas eelmise aasta kevadest novembrini.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

28.02.2017
Jelena Skulskaja: kui Enn Vetemaa midagi kirjutama hakkas, läks ta alati sügavuti tegelaste elu sisse
20.05.2016
ENN VETEMAA: kirjanik on mingi haiguse liik – normaalne inimene ei laseks end sellisel tööl ju toita
28.06.2012
Uku Masing oma kallimale: "Nii imelik, et mind keegi armastab."
05.10.2011
Enn Vetemaa: "Nõukaajal võis ühest romaanist elada tagasihoidlikult kaks, normaalselt ühe ja prassides pool aastat."