Kui olin laps siis ajasin Väino Areni Hino Mandriga millegipärast segamini...:) Kuid hiljem tegin juba vahet kes oli kes. Aga eks mina ole ralati Estoniat lapsepõlvest armastanud. Olin 8 aastane kui esimest korda Estonias "Travjatat" käisin suu ammuli kuulamas ja peale seda jäigi armastus selle teatri astu ka verre, nii teadsin ka kõiki näitlejaid vast rohkem kui tavaline keskkodanik... :)
Tallinn ei ole eesti Kooli ajal sain korra Estoniasse. Raha polnud. Aega samuti (kool, õppimine, kojusõit vimalustpidi) Teleris oled aga iga kuu meie peres korra. See on meeldiv ja Õnne pere on siis pool tunnikest ka meie pere! Miks me ei peaks siis tundma ja armastama.
Krissut tundsi juba ammu nõuka ajast, nüüd see 13 onkah viimasel ajal ikkagi suht peesse kirjutatud, mingi vaimuhälbega lapseke paneb omi udupilte elust paberile- rõve igastahes. Mare on Allanile küll rohkem emaks- nii äravajunud ja vana naist ei tohiks noorele mehele partneriks suruda.
tele "tuntus" pole midagi väärt lava "tuntuse" kõrval aga nii ta on, tele tolatsemine (vaadatavuse tabeli järgi) läheb tänapäeva pealiskaudsele vaatajale paremini peale
Mina küll teadsin. Puhkustveetvate laevameeste roll filmis "Keskpäevane praam" jäi mulle eluks ajaks meelde. Need heeringalaeva mehed olid mängitud nii intelligentseteks, et andsid pikalt silmad ette nohikust "Volga omanikule".
No tunti ikka ka omal ajal!10. oktoober 2015, 09:28
Vahe on ainult selles, et Estonia publik oli suhteliselt kitsas ring inimesi ning suur osa tänasest "Õnne 13" publikust ei ole olnud kunagi asja Estonia saalidesse. Nii lihtne põhjendus siis sellele ongi!
televisiooni vaatavad kõik, teatris käib tunduvalt vähem inimesi. aga piisavalt palju ja Teid nad tunnevad. nii et rumal jutt suhu tagasi. tervist, jõudu ja jaksu Teile.
KOMMENTAARID (25)