Sageli seostatakse välismaal töötamist suure palga ja lihtsa tööga, kus koolilõputunnistusi näitama ei pea. Kuid see on jäämäe tipp ning tegelikkus nii roosiline ei ole. Minu igapäevane töö on nõustada neid inimesi, kes on langenud ühe ja sama skeemi ohvriks – nad kõik on värvatud tööle ilusate lubadustega, mida tööandjal või töövahendajal ei ole nagunii plaanis täita.
Petuskeemid varitsevad igal sammul
Enamasti minnakse välismaale tööle olude sunnil, kui kodus on palk väike või puudub see sootuks. See tähendab, et suurema palga ootuses haaratakse kinni esimesest võimalusest ning lahkutakse pea ees tundmatusse. Keeleoskus ja erialane ettevalmistus on rohkem nagu soovituslikud, peaasi et oled varem naela seina löönud või harjavart käes hoidunud.
Kahjuks need, kes endale seda kõige vähem lubada saavad, langevad ka kõige sagedamini pettuste ohvriks. Meeleheitel inimesed teevad mööndusi töötingimustes ning üldsõnalised kokkulepped, töölepingu puudumine ja suusõnalised lubadused annavad töö vahendajale edaspidiseks kõik trumbid, et töötaja palga ja elamistingimuste arvelt oma kulusid kokku hoida.
Kuigi töövahendusfirmade töö Eestis on aastatega järjest paremini reguleeritud, puudub täna siiski konkreetne järelevalve, mis takistaks vahendusfirmadel skeemitamist. Ilusate ja täitmata lubaduste varjus jõuavad meie ukse taha ikka ja jälle sarnade muredega inimesed. Sageli ei julge nad avalikult oma probleemist rääkida, kuna nad häbenevad ning kardavad, et on lisaks petta saamisele ka ise tahtmatult seaduse vastu eksinud. Kui pole avaldust, pole ka kedagi uurida ning samad skeemitajad saavad ette võtta järgmised ohvrid.
Kiputakse arvama, et tööleping on vajalik vaid tööandjale. Et tegemist on formaalsusega, millega jõuab vajadusel ka hiljem tegeleda. Tegelikkuses on allkirjastatud leping üks väheseid võimalusi üldse end kõikvõimalike pettuste eest kaitsta. Kui läbi vahendusfirma tööle minna, jääb vahel inimestel arusaamatuks seegi, kas neil on leping töö tellija või vahendajaga, kas nende eest makstakse makse Eestis või välisriigis või kas neid üldse makstakse.
Lugeja esimene mõte on kindlasti, et rumal saab ka kirikus peksa, kuid skeemide ohvriks võib langeda meist igaüks isegi siis, kui enda arvates ollakse piisavalt eeltööd tehtud. Üks esimesi asju, mida alati inimestele soovitame, on lepingu allkirjastamine – seda tuleks teha Eestis, sellises keeles, millest ise aru saadakse ning kus on täpselt kirjas, kes on tulevane tööandja, mis on töö sisu ja selle eest saadav tasu. Kui töökoht tagab ka elamise, oleme soovitanud küsida sellest pilti. On olnud juhtumeid, kus saadetud pildil on esiplaanil imeilus kahekordne kivimaja ning eemal taustal paistab soojak. 99 protsendilise tõenäosusega on tulevaseks koduks soojak, mida jagatakse tõenäoliselt veel viie inimesega.
Tuleb tunda oma õigusi
Järjest populaarsem on värvata inimesi välismaale tööle FIE-na. Töövahendusfirmades antakse töökoht eelisjärjekorras sageli just neile, kes on nõus end ettevõtjana registreerima, kuid mõistmata, et kogu maksukoormus langeb sellisel juhul töötajale. FIE-na puudub ka võimalus vajadusel tööinspektsiooni poole pöörduda.
Vahendusfirmadele maksavad töötaja värbamise eest raha töö tellijad ning töötajalt selle eest tasu küsimine on Eestis keelatud. Seda teavad ka vahendusfirmad ning nõuavad seetõttu vahendamise asemel raha lennupiletite broneerimise, elukoha vahendamise jms eest. Ka see on keelatud ning kui vahendusfirma midagi sellist küsib, tasub olla ettevaatlik ka nende pakutava töö suhtes.
Kui inimene on sundolukorras ning tal on töökohta hädasti tarvis, siis ei taheta pilli lõhki ajada ning riskida sellega, et töökoht antakse kellelegi teisele. See on üpris tavaline ja samas ka mõistetav situatsioon, sest tundub ju, et midagi pole nagunii kaotada. Välismaal töötamine tähendab aga perekonnast eemal viibimist, suuri sõidukulusid ning oma eriala kvalifikatsioonis tagasiastumist. See tähendab, et Eestisse tagasi pöördudes tuleb oma karjääri alustada madalamalt. Seetõttu tasub ka kõige meeleheitlikumas olukorras teha kõik endast olenev, et välismaale tööle sõitmine oleks turvaline, mitte tundmatus kohas pea ees vette hüppamine.
osa topib oma taskusse ja ise tööd ei teegi!
Pisut annab ikka poistele ka.