Brit Floyd – maailma kuulsaim Pink Floydi tribüütbänd

Seekord jõuab ta siia tuuriga „Space and Time World Tour” ning annab kontserdi 21. oktoobril Solarise kontserdimajas. Grupi muusikaline juht, kitarrist ja laulja Damian Darlington ütles intervjuus Linnalehele, et talle meeldib mängida kvaliteetmuusikat ning seetõttu ongi bändi liikmed rahul, et saavad esitada legendaarse inglise rokkbändi Pink Floydi lugusid.

Damian, kuidas on lood Pink Floydi loomingu omandiõigusega? Kas teil on lubatud kontsertidel esitada kõiki Pink Floydi lugusid?

Võime mängida ükskõik millist Pink Floydi lugu. Selle koha pealt pole meie jaoks kehtestatud mingeid reegleid ega eeskirju. On vaid ettekirjutus, et täielikult algusest lõpuni ei tohi me ühtegi Pink Floydi albumit esitada.

Millised kolm Pink Floydi albumit on sinu enda absoluutsed lemmikud?

„The Wall” on esikohal. Kuulasin seda 13-aastaselt. See on Pink Floydi kõige võluvam album, sellel rullub lahti konkreetne lugu.

Teiseks asetaksin „The Dark Side of the Mooni”. See on Pink Floydi kõige suurepärasem töö. Kolmandaks panen „Animalsi”, mis erinevalt paljudest teistest Pink Floydi albumitest on küllaltki „vihane”.

Kas sul endal on kunagi õnnestunud käia Pink Floydi kontserdil?

1988. aastal nägin neid esimest korda. Tegemist oli plaadi „A Momentary Lapse of Reason” tuuriga. See oli vahest ka kõige võimsam elamus. 1994. aastal käisin vaatamas ühte plaadi „The Division Bell” turnee kontserti. Ja kolmandat korda nägin neid siis, kui nad aastal 2005 korraks taas „Live Aidiks” kokku tulid.

Mida Pink Floydi põhimehed David Gilmour ja Roger Waters ise Brit Floydist arvavad?

Gilmouriga olen ma paaril korral kohtunud, see oli aastatel 1994 ja 1996, ühel sünnipäevapeol. Pärast 2010. aastat pole ma temaga enam kokku juhtunud, kuid ma tean, et ta on Brit Floydiga rahul, isegi väga. Olen kursis sellega, et mõlemad on vaadanud meie videoid ja DVD-sid ning on rõõmsad ja õnnelikud meie tegemiste üle.

Tulete juba teist korda Eestisse. Mis on sel korral teisiti?

Tegemist on tuuriga „The Space and Time”, millega tähistame 50 aasta möödumist Pink Floydi asutamisest. Pink Floyd alustas oma nime all mängimist aastal 1965. Seega esitame igalt nende plaadilt midagi, lisaks mängime loomulikult raudvara, ikoonilist värki! Enamik Pink Floydi ajajärke on kaetud, välja jäävad ainult lood albumilt „More”. Fännid peaksid kontserdiga igati rahule jääma, tegemist on üle kahe ja poole tunni vältava väga suurejoonelise live’iga, milles kasutame ka lasereid.

Sinu roll bändis hõlmab nii laulmist kui kitarrimängu. Millegipärast tundub nii, et kitarr on sinu jaoks tähtsamal kohal...

Tõenäoliselt. Kitarrimäng on mulle tähtsam olnud algusest peale, ma naudin seda.

Millised kitarristid on sind enim mõjutanud?

Mitte tingimata David Gilmour, mõjutajaid on olnud terve hulk. Al Di Meola, Steve Howe Yesist, Alex Lifeson Rushist. Black Sabbathi Tony Iommi on imeline kitarrist!

Kuidas te pärast korda läinud kontserti lõõgastute ja esinemispinged maha võtate? Õlletate nagu rokkarid ikka?

Muidugi. Kui on olnud eriti meeldejääv kontsert, siis loomulikult teeme pärast kerged õlled. Kuid mõistagi ei saa me igal õhtul pidu panna, see hakkaks kontsertide kvaliteeti mõjutama.