Elu keskpunktiks nutitelefon

Kuid mitte igaühel, kel on hea ligipääs nutiseadmetele, ei arene välja sõltuvus. Isikuomadused määravad, kellel on kalduvus kontrollida pidevalt postkasti sisu ja muid infokanaleid. Teistest kiiremini ja lihtsamini langevad lõksu seesmiselt ebakindlad, kontrollikalduvusega ning maksimalisti tunnustega inimesed.

Päriselu taandub. Sõltuvus digitaalsetest vidinatest on nagu iga teinegi sõltuvusseisund. Elu keerleb nutiseadmete kasutamise ümber. Kui ei saa kohe oma sund­vajadust rahuldada, tekib ärevus, rahutus, võimetus keskenduda muudele asjadele.

Sõltlane võõrdub silmast silma suhtlemisest, kuna reaalse inimesega suhtlemise oskus üha halveneb. Digisõltlasest vanem ei huvitu piisavalt laste emotsionaalsete ja halvimal juhul ka esmavajaduste täit­mi­sest, mistõttu lapsed võivad kasvada omapäi. Digisõltlasest laps võib hakata vältima oma pereliikmete ja ka sõpradega suhtlemist.

Sõltuvus mõjutab tervist. Kergema sõltuvuse korral on kahju tervisele psüühilist laadi: tekivad unetus, närvilisus, ärevus. Lisanduda võivad ka: südame pekslemine, vererõhu kõikumine, peavalu, kõhuvaevused. Raske sõltuvuse korral on tuvastatud aju valgeolluse kahjustusi.

Sõltuvusest vabanemine nõuab tuge ja pühendumust, sest nagu igast teisest sõltuvusest loobumine, põhjustab digimaailma seljataha jätmine võõrutusnähte, näiteks agressiivsust, vihapurskeid, unetust ja ebaadekvaatset käitumist.