on imeilus film.Ta on ju vaga kena noormees. Aastaid tagasi kohtasin teda Bussis.Ta ju otsis oma ema ules, aga ema põlgas ta ära. Öeldes mul on nuud pere ja lapsed.Kas siis Janek polnud ?Joudu Janekile!
Noorisand Murul on elust väga halb ülevaade, arvestades millise uhke rendiautoga ta vanaisale ja vanaemale Türile külla sõitis.. ja siis räägime, etpuudega inimene elab halvasti, Kertu on kaval, teades, et sotsiaalvaldkonnas on fooris roheline tuli ja sealt on võimalik teenida kui on objekt keda rahvas haletseb. Siin kommib ainult Kertu Rakke ! Tore, et viimalembeline naine sealt minema löödi
Lugege "Pimedusest välja" raamatut, mina ostsin selle ja lugesin ühekorraga läbi. Niipalju äratundmist. Janek on väga tubli ja suured tänud, et sellest on julgenud rääkida ja kirjutada. Süsteemid on jäigad ja sama jäigad, kui on süsteemid, on ka seal töötavad inimesed. Minu arvates on inimkond ammu sealmaal, et tuleks panustada inimeste teadlikkuse tõstmisesse, mitte teadmiste tõstmisesse. Teadlik inimene ei ole mitte iial võimeline teisele inimesele haiget tegema. Teadlik inimene on kohal ja taiplik ning EI SUUDA teisele inimesele (loomulikult ka loodusele ja loomadele) halba teha, sest tal on KAASTUNNE. Kaastunne on see, kui sa tunned, mida tunneb teine ja tajud, et tunned sama. Aga inimkond on siiani ikka välisele orienteeritud- teeme remonte, koolitame, parendame süsteeme. Aga mis on sellest kasu, kui sinna tulevad ebateadlikud inimesed tööle. Nad ei ole ju halvad inimesed, aga nad ei tea, mida nad teevad. Nagu Jeesus Kristus on öelnud "Andestan neile, sest nad ei tea, mida nad teevad".
Miks inimesed kes asjast midagi ei tea lahmivad siin selle põhjal mida kusagilt kuulnud või lugenud on.MUl on kogemused lastekodust nii nõukaajal kasvandikuna kui tänapäevases lastekodus töötajana.Pean aga paljudele pettumuse valmistama öeldes et tänapäeva lastekodu(räägin ühest konkreetsest)ei anna nõukaaegsega võrreldagi.Süüa saime kindlasti paremini ja kasvatajad ei tassinud meile mõeldud toitu koju mis tänapäeval on täiesti normaalne.Ka ei ostetud lastekodu raha eest kasvatajale riideid nagu see praegusel ajal käib.Näiteid võiks hulgi tuua aga tean et mind ei usuta.Loodan et tuleb ka sellest majast mõni julge ekskasvandik kes sellest kirjutab ehk siih hakkab midagi paremuse poole liikuma.
Huvitav on lugeda inimeste kommentaare kes asjadest midagi ei jaga,on kusagilt kuulnud või lugenud.Olen nn.nõukaajal kasvanud tavalises lastekodus(mind ei antud ära vaid vanemad surid).Polnud seal elul viga midagi.Olime riides ja söönud.Keegi meile ülekohut ei teinud.Samasolen peaaegu kümme aastat töötanud tänapäevases lastekodus ja see erineb tollest nõukaaegsast nagu öö päevast.Tean et keegi ei usu mida räägin sest kõik on kuulnud ja lugenud kui ilus seal elu on aga sellest mis seal tegelikult toimub ei tea ega tahagi keegi teada.Minu andmed puudutavad üht kindlat asutust seepärast ei maksa teha üldistusi et kõik lastekodud viletsad on .See millest jutt on üks tohutu riigi vara ja raha raiskamise asutus.Paneb imestama et kõrgemal tasemel sellest aru pole saadud või tegelikult siiski on sest kunagi üks ametnik kes seda jama seal kontrollimas käisütles:see asutus tuleks sulgeda aga häda selles ,et neid lapsi pole kuhugi mujale panna.Ja nii se jama seal edasi tiksub.Enne ei muutu kui mõni kasvandik kes selle maja tolmu on jalgadelt pühkinud ise ühe korraliku tõsieluloo kirjutab.Sellest saaks tegelikult terve seriaali kirjutada .Loodame et see aeg kui keegi julgeb seda teha ei lase ennast kaua oodata.
Miks siin ainult halvustavaid kommentaare kiidetakse. Kui keegi tahab ka midagi head lisada või ennast kaitsta,siis hakatakse ähvardama. Eks asjal on ikka ja alati kaks poolt. Esmalt ikka kus olid vanemad kes oma lapse ära andsid. Kui oled ise korralik ja hea, küll siis suhtutakse sinusse ka hästi.,
kas ametisseseatud hoolekandeasutusel on õigus last halvasti elajalikult kohelda kui vanemad on ta ära andnud. mis l.oll jutt ja mis õigustus see selline on?
Nõukaajal ei olnud ju neil lastel inimõigusi, õigust ravile ega haridusele võimete järgi, mida kõike praegu tehakse, need on täiesti erinevad asjad, mis toimus siis ja mis on praegu. Probleem on hoopis selles, et need ajad võivad peagi tagasi tulla ja veel rängemal kujul, muretsege parem selles pärast, et seda tulevikus ei juhtuks.
oh seda siinset tarkadekarja19. september 2015, 07:47
Janek viibis Imastus nõuka ajal ja üleminekuperioodil EV- sse. Kas te siinsed kraaksujad olete ise kursis tänase Imastu Koolkoduga? Mina olen. Ja see erineb Janeki kirjeldatust nagu öö ja päev. Jumal hoia- 20+ aastat on ju tollest ajast möödas...
ok , süsteem oli selline ja inimesed nagu nad olid. Aga .... Janeki ema ! Kuidas see kõik alguse sai? Ta peaks ju praegugi elujõus naine olema. Seda ma ei mõista, kuidas ta oma lapsega nii tegi ?
Sina sanitar, ei peaks tegema tööd mida sa ei armasta ja teed vihaga.Loodan,et karmid sõnad ringiga tagasi ei tule. Hooldekandeteenuste As on meeletu kasum, aga oma töötajaid kohtlevad kui orjasid, makstes nii raske töö eest sisuliselt miinimumpalkka.On see kõigile teada! Vaadake kes on ees otsas,kala hakkab mädanema peast! Olid Nõuka ajal need probleemid,on ka praegu Imastus. Töötajaid ei hinnata! Kõik kes töötavad hingega-lahkuvad, sellised "sanitaartädid" jäävad, kes siiamaani kohtlevad neid halvasti ja julmalt...Kõike head Janekile!
Häbi,et selle tasuliseks tegite. Need Imastu kasvatajad nagu see Maie kes aastaid hiljem ei saa aru tuleks Harku laagrisse saata või haigusega sundravile. Poleks lihtne lapsepiinajatel. Parem kui ei kohtu sest solvamine kindel ja viha laes.Mõistan hästi Janekit. Eks mind on ka väärkoheldud koolis ja Kodus ja see rikkus vaimse tervise. Enesevalitsusprobleemid on siiani,küll mitte enam füüsiliselt. Ja tohutult haiget teeb see vaikiv tõrjumine ja alandamine kaudsel viisil. Nt. peldiku pakkumine LV pool, netikommentaarid või lihttööle mitte võtmine. Samuti suhtumine,et meile kõlvaku see 240 eurine pens või ühiskorter,hooldekodu ja väljapääsu polegi vaja kui tööga ei suuda võrdne olla. Samuti peetakse pirtsakaks kui valin. Tegelikult valin,et mitte hulluda ja vahkvihasse sattuda. Valetada ja head nägu teha lihtsalt ei suuda.Otsekohesus oleks justkui surmapatt ja edevus. Kuna mul on sarnase ulatusega liikumispuue ka siis tööturul suht äpu. Kangus on aidanud toimetulla ja jonn ning ema.. Kuid järjest vanemana põed seda,et teiste suhtumise pärast ei saa täisverelist elu elada või koguni provotseeritud seisu mis piinu toonud.. See kõik on valus ja vahel on ülbus kilp ümber..
kompleksidega inimesed alandavad teisi 18. september 2015, 17:15
ka tavakoolides alandati lapsi ,kõik pidid olema võrdsed keegi ei tohtinud olla teistest erilisem ,siis sind materdati ja alandati ja justnimelt õpetajate poolt .
peaks Janek valetama. Ta oli väike ja haige laps, kellel ei olnud mittekedagi, kes teda hoiaks ja kaitseks, Usun rohkem, et see on elu lapse silmade läbi nii nagu ta oli ja mida tema väikene lapsesüda toll ajal tundis.
Too: Saniatar, Teil on koonduslaagri timuka sõnavara, ja lähenemine ühe lapse kannatuse suhtes, nii kõnelesid massimõrvarid. Seniajani kaitseb ühiskond täiskasvanuid ja süüdistab ohvreid. Loomulikult vajab Janek tähelepanu.... Ohvrid on väga sageli erivajadusega lapsed, neil on peksupoisi funktsioon ja nende tagakiusamine on meie ühiskonnas ikka veel täiesti legitiimne, isegi kõrges hinnas - kui see esineb kasvatuse nime all. Teie arvamus tõestab, et olete julm, küüniline, süütunde all kannatav, kes püüab oma ananüümse arvamusega oma õelust, kuidagi põhejndada. Ja, miks Te ei kirjuta oma nime all, et kohtus saak tõe jalule.
Vaadake sanitar, mida te siin oma sõnavõtuga taotlete? Olge ettevaatlik kurjal ja valel sõnal on jõud, mis pöördub kurja inimese poole. Jätke Janek rahule. Ta on väga tubli noormees! Palju jõudu ja armastust talle eluteele. Tema üleelamised, raskustest pea püsti välja tulemine on eekujuks ja julgustuseks paljudele. Selle raamatu ostan kindlasti!
Ja nüüd nõutakse tegevusjuhendajatelt ja klientidelt võimatut.Kliendid tuleb panna tegema asju,mida nad ei suuda,aga seadus nõuab.Kuidas tegeleda inimesega,kes on kurt,tumm,pime?Kuidas tegutseda inimesega,kes on kolme kuise lapse arenguga?Ja tegelikult on nendel inimestel lihtsam olla nüüd hooldekodus,sest seal on inimesef,kes neist hoolivad ja nende eest hoolitsevad.
Soovitan asutusel, kelle hallata on Imastu Lastekodu, saata sinna sotsiaalkomisjon lõunasöögi või õhtusöögi ajaks. Alates sellest ajast, kui toitlustamine anti teatud firma kätte on sealsetel elanikel söögiga asi väga halb. Julgen arvata, et neil on pidev tühjakõhu tunne. Portsionid on niiiiiii väikesed ja lahjad, kõrvale antakse 1 ???? viil leiba. Ka juba pea täiskasvanud inimestele. Need lapsed seal on vist juba ka kommi maitse ära unustanud. Just toitlustuse poolt tuleks kontrollida. Samas kujutan ette millist raha antud toitlustusfirma küsib. Sellistesse asutustesse tuleks teha tihedamini etteteatamata kontrollkäike, siis saaks asi selgemaks. Paberi peal on kõik ilus. Aga tegelikkus on midagi muud.
Laps oli Kadril kuskil asutuses, kus emme külas ei käinud ja lapsele maiustusi ei viinud. Issake, ema näeks ju kohe kui laps on vähese söömaga kasvõi pisut kaalus alla võtnud.
teatud diagnoosidega käib kaasas pidev näljatunne, need inimesed vajavad eridieete ja täisväärtuslikku toitu, sest organism ei saa toitaineid kätte, paraku ei arvesta sellega keegi.
vene ajal oli toidu raha päevas 0.65 kopikat lapse kohta ja selle järgi tegi majandusjuhataja menüü, lapsed olid söönud ja vanemate poolt kurtmist ei kuulnud. preagusel ajal ostetakse sisse teenust - selle toiduraha eest peab firma maksma asutusele rendi, elektri. töötajatele palgad ja maksud, firma maksud ja tõesti toidule jäävad mõned kopikad. Ära tuleks lõpetada riigiasutustel nii toitlustusteenuste, koristusteenuste jne sisseostmine.
Seal tuleks kohapeal olla ja kedagi töötajatest asendada vähemalt ühe kuu. Kindlasti uurida laste tervisetõendeid ja hetke meditsiinilist teenindamist.
Kommi ja küpsist ikka aegajalt antakse... aga puuviljadega on tuuga. Ajal kui aiad on õunu täis, antakse neile poola õunu. Arbuus on väga odav poes, nad ei teagi, mis arbuus on, rääkimata melonist, virsikutest, viinamarjadest... Kui nende menüüd vaadata, siis... ah, ei hakka ennast närvi ajama. Aga toitumine ei ole põhimure. Minule nt teeb muret see, et neile kõigile tehakse reh.plaanid, et saaks aga raha selle eest... aga mida ei ole, seda on teenused, mida reh.plaani alusel neil vaja oleks, et ennast paremini tunda. Ja muidugi juhtkond... Kunagine Pealtnägija saade Imastu Kool-Kodust ei teinud asja midagi paremaks, on jäänud tunne, et ükski hammas neile peale ei hakka.
Vello vastus on vähemalt aus. Enamik inimesi arvab nii, aga ei ütle seda välja. Ja kui ka nii otse ei julgeta mõelda, sest meil on moes positiivne suhtumine ja kõik tahavad olla tolerantsed, siis äärmiselt negatiivne suhtumine kajab välja muudmoodi. Ja just seetõttu ongi neil inimestel võimatult raske elada ja ka vanematel samuti.
kuna Vello kimmentaar on kustutatud, siis ma ei saa seda lugeda ja võin ainult oletada, et ehk kirjutas ta puudega sündinud laste olemasolu mõttekuse kohta midagi negatiivset. Mu enda tütar sündis samuti kesknärvisüsteemi halvatusega (PCI hüpotooniline ehk lõtv vorm). Kuna ta elas ja kasvas omas kodus, mitte lastekodus, sai ta adekvaatset ravi- esmakordselt suunati ta lasteneuroloogia osakonda ravile küll alles 1a1 kuuselt, sest tollane umbkeelsest venelasest lastearst varem ei taibanud. Kõndima hakkas laps 1a ja 5 kuuselt. Tuntud lasteneuroloog ütles veel, et olge õnnelik, et teie lapsel mõistus korras on (8 kuuselt hakkas kindla tähendusega sõnu ütlema), kõndima ta ei pruugi teil hakatagi). No igatahes hakkas ta peale kahte järjestikust haiglasolekut 1a5 kuuselt kõndima (sai massaazhi ja elektriravi ja aju stimuleerivaid ravimeid). Praegu on ta 33 aastane ja kahe kõrgharidusega. Meil vedas, kuna elasime Tartus, siin oli kvaliteetne meditsiiniabi käe-jala juures. Kes aga hakkas seda kõike ühele lastekodulapsele võimaldama? Keegi ei hakanud, eks ole. Sellest ka vahe minu lapse ja selle noore mehe võimalustes ja arengus. Muidugi see ka, et poistel ongi teatavasti PCI-ga kehvemad lood, kui tüdrukutel, neil on tõsisemalt väljendunud nähud, ja kui tegemist on PCI spastilise ehk kange ehk krampliku vormiga, siis see ongi halvem variant kui hüpotooniline ehk lõtv vorm- ravida ons eda võimalik sellegipoolest, lihtsalt tulemused ei pruugi nii head olla.
Olen olnud lähedal kahele, nüüd täiskasvanute hooldekodus olevatele meeskodanikele.Kuulsin nende omavahelist vestlust, alates Imastust kuni Valklani välja. "Mäletad seda,kes alati hommikul täis peaga tööle tuli ja siis meid peksma hakkas?" "Kas seda, kellel oli raudora kummivooliku sees ja sellega meid peksis?" "Ei, see oli ju Valklas!" Jne... Vanuse järgi arvestades pidi see toimuma hiljuti,ikka EV, mitte koleda ENSV ajal. Oli selline jutuajamine neil omavahel ja pole põhjust selle tõsuses kahelda. Nendega tehakse ikka imeasju, lapsena topitakse rahusteid täis ja nad on kui amööbid- ime siis, et nad ei saa hiljem maailma asjadest aru. Pekstakse omatehtud nuutidega ja pannakse pahaks, siis kui nad ei sotsialiseeru?
Imastu koolkodu ühe õpetaja lapsena oli mul päris palju kokkupuuteid sealse elu-oluga ning lastega, sealhulgas oli rõõm hästi tunda ka Janekut. Paraku peab ütlema, et väikese elemendi tõe kõrval tema väljaütlemistes on suur hulk ülepaisutust ja isegi valet. Mul on inimlikult temast, sellest olukorrast ja kõigest Janeku kaotatust hirmus kahju, aga kahjuks diskrediteerib ta väga suurt hulka tublisid sotsiaaltöötajaid, kes olid Imastus siiski enamuses.
On selge, et erinevate osapoolne tõde ja nägemus veidi erineb. Muudmoodi poleks ju ka võimalik. Kindlasti on olemas väga häid ja tublisid töötajaid, paraku süsteemi ja korra vastu ei saa nemadki. Ei ole võimalik, et sellist tüüpi asutuses oleks eluterve ja toetav elukorraldus. Samas nende tublide töötajate olemasolu ei tee veel olematuks millegipärast nende laste elukogemust, mis on fakt. Lapsed on ära retsitud, vaid tugevamad jäävad ellu ja suudavad sellest ka rääkida. Ka mina olen näinud väga tublisid töötajad analoogses asutuses, see aga ei muuda fakti, et mu last retsiti ja ravimeid täis topiti ilma minu teadmata...kes siis antud juhul on kibestunud, ülepaisutav ja valetab...või mis kasu neil lastel neist tublidest töötajatest on...
Samuti ühe õpetaja lapsena ütlen et pm. nii oligi, ei ole eriti midagi üle paisutatud. Uuemas nõuka ajal ehitatud kompleksis olevad lapsed elasid enam-vähem "normaalset" elu, aga selles vanas mõisa aegses hoones, millest ka siin juttu on oli kohtlemine ikka jõhker. Ja seda minu kui tollel ajal lapse silmade läbi!
Olen ka ise kasvanud internaatkoolis 80 endatel ja võin samuti väita, et no nii hull see olukord kohe kindlasti ei olnud. Inimestele meeldib loomulikult uskuda ja kuulata asju eriti "värvilisest" toonides. Kahjuks pean pettumuse valmistama - ka nõukaajal oli lastekaitse ning sisekontroll. Seega meie kooli ei pekstud, ei mõnitatud kedagi. Jah see elu polnud võib olla nii roosiline, kui kodulapsel. Tõesti kasvataja ei kallistanud sind, ei silitanud õhtul pead, aga tal oli ka terve rühm lapsi ja füüsiliselt polnuks see võimalik. Kui üldse kedagi tõesti süüdistama peaks, siis pigem omakseid, kelledel oli targemat teha, kui OMA last kasvatada.
Ei tasu ka ainult süsteemi kiruda, tuleb vaadata ka enda ümber inimesi. Probleem on selles, et inimesed ei talu enda kõrval selliseid inimesi ja siis vanemaid peedistatakse ikka väga kõvasti. Sugulased, sõbrad jne, Enamik inimesi ei ole nii tugevad, et olmemuredele lisaks taluks ühiskonna nii tugevat negatiivset suhtumist ja seltskonnast väljaheitmist. See on see, miks need lapsed ohverdati ja ka täna ohverdatakse. Kui ümbritsevate inimeste suhtumine oleks normaalne, siis saaks ka vanemad selliste lastega rohkem ringi liikuda, elada tavalist elu ja leida jõudu tegutsemiseks. Minu kogemus on see, et pidin loobuma enamikust sugulastest ja sõpradest selleks, et mu laps saaks normaalselt elada. Lihtsalt see kõrvalolijate teema ignoreerimine ja pinge minu lapsega koos ühes ruumis olles oli nii talumatu. Nüüd suhtleme nendega, kellega probleemi pole. Vähemalt on mu laps elus ja mõnedele perele maksab see rohkem.
vahetus läheduses, minu teada oli seal kaks osakonda, ühes väga raske puudega lapsed. (olid nii füüsiliselt kui ka vaimselt) teises majas oli kaks gruppi ühes nii vaiselt kui füüsiliselt ja teises vaimne alaareng.... seda , et lapsi koheldi halvasti ei tahaks uskuda, sest kõik toimus Sotsiaalministeeriumi poolt antud eelarve raames, kui riigi poolt on rühmas ette nähtud üks kasvataja, siis ei saagi nõuda, et tegeldakse ainult noormees Muruga, samas vajasid ju ka teised lapsed tähelepanu ja kui sul on rühmas kümneid lapsi keda sööta , pesta ja riietada ning leida neile tegevust mõneks vabaks hetkeks siis maksimaalselt saad pöörata tähelepanu koos eelpoolmainitud toimingutega 30 minutit. Olen näinud neid lapsi õues jalutamas - mängimas, röökimas, üksteisele kallale minemas ( nii, et kiirabi tuli kohale) lastekodust ära jooksmas läheduses elavatelt inimestelt majapidamises varastamas jne. Kõik pole kuld, mis hiilgab ! Noormees Muru võik oma kibestumise noole suunata mujale, mitte ka sel ajal lastekodus töötavatele inimestele
Niinimetatud noormees Muru ei ole kibestunud. "Ei tahaks uskuda" ei tähenda "seda ei olnud". Muidugi põgenesid sealt lapsed. Muidugi nad varastasid. Lugege raamatut ja ärge lahmige.
Niinimetatud noormees Muru ei ole kibestunud. "Ei tahaks uskuda" ei tähenda "seda ei olnud". Muidugi põgenesid sealt lapsed. Muidugi nad varastasid. Lugege raamatut ja ärge lahmige.
muidugi sa ei osta, ega me keegi ei imesta. sina ju raamatuid ei loe :D madalama klassi inimestel olegi harjumust raamatuid lugeda, ohtulehe sirvimine on neile ju kõll.
Vaimse alaarengu diagnoos pandi tol ajal lastele väga kergelt, tean kahte meest, kes said väikelapsena diagnoosiks idiootia. Täiskasvanuna mõlemad täiesti terava mõistusega, v.a. asjaolu, et üks neist kasvas lastekodus ja tal olid sellest tingitud toimetulekuraskused ja madal enesehinnang. Ning tema rääkis, et neid näljutati lastekodus karistuseks. Sellepärast varastasid poest saia. Laps nälgib. Saad sa aru?
Ka mulle tundub, et suur osa neist lastest ei olnud tegelikult vaimupuudega, alaarenguga. Pigem perede ja ühiskonna poolt äraretsitud, keda on siis lihtsalt sildistada. Ka Janek tundub üks selline näide olevat.
mis sa siis arvad, et jõhkralt koheldud puudega lapsed hakkavad üksteisega aupaklikult ja viisakalt käituma? tänan-palun ette ja taha. see ju siililegi selge kust taoline käitumine pärines. dziisas kui juhm võib mõni inimene olla.
Nõuka ajal raskelt haiget last kodus hoida oli paras pähkel. Polnud siis mingeid abivahendeid, polnud seadust, mis reguleeriks sellistele lastele mingigi inimväärse elu! Kooli saata neid peaaegu kusagile polnudki ja internaatides toimus sama, mis Imastus ning teistes taolistes põrgukateldes! Pole vaja siin kaagutada, et emad-isad ise andsid nad sinna, see oli rohkem ikka sundkäik!
Nõuka ajal oli koolikohustus, seega kui laps sai 7 ja tal ei olnud võimalik tavakooli minna (ja uskuge - ei olnud võimalik füüsilise puudega näiteks), siis tekkiski olukord, kus vanem pidi lapse paigutama vastavasse eriasutusse. Minu lapse näite varal 1987.aastast alates oli võimalik süsteemis läbi suruda lapse koju jätmine ja koduõppe rakendamine.
Ärge ikka lolli juttu ajage"näljutamisest".Mina 1946.aastast lastekodulaps olles,kõht oli tühi koguaeg aga oma söögi saime kätte korralikult,võibolla oli kasvuaeg selline.Ärge arvake,et lastekodutegelased olid vargad,selline kord ja menüü oli ikka kõrgemaltpoolt ettenähtud.IVAR ära paska puhu,seda ütleb sulle 1946-1954.a.lastkodukavandik enn.
seda võibki nimetada näljutamiseks18. september 2015, 13:45
kui laps ei saa kõhtu täis. kui toitu on liiga vähe ning kõht on kogu aeg tühi. või sina ka tead täpselt kui suured kogused olid ette nähtud ja kui palju tegelikult saite.
Võikelinna lastekodu sanitaril oli aastal 1975 kompotte kapp täis... suures rikkuse- varguse tuhinas kolis pensieas kuurorti.. Suri ta üksinduses, 16 aastat lamava halvatuna. Võiksin tuua palju näiteid.. aga eks igaüks saab kurja eest oma palga.
Veneaeg oli ikka karm kord söögivarastamise suhtes lastekodus.Läksid trellidetaha kohe ilma armuta.Katsuge kodus sööta last kindlate aegadega,siis arutame edasi"nälja"suhtes.
Sel ajal olid lastekodudel abimajandid, kus igasugu asju ise kasvatati.Tööjõud, ehk lapsed oli ka olemas. Praegu ei tohi ise kasvatada ja laps võib vaid pealt vaadata, kuidas tööd tehakse.
Eitamine, valetamine ja marginaliseerimine on hälbelise süsteemi puhul tavaline. Laste jõhker kohtlemine, peksmine, karjas hoidmine on fakt, mida ei saa eitada jne Endiste hälbeliste sotsiaalasutuste elanud laste osas ei ole meil mälestusi, ei ole toimunud juriidlist uurimist, mis neis eriasutustes siiski toimus. Teema on halvasti uuritud, vähe mäletatud, kuna seostub eesti inimeste endi kuritegudega kaitsetute laste vastu. Kurja süsteemi teenisid psühhiaatrid, arstid, pedagoogid , direktorid, haridusjuhid, kasvatajad jne , kes on tänaseni tööl. Arstid, kes armutult lastele vale diagnoose panid, pedagooge, kes lapsi halvasti kohtlesid püüavad rahus elada, sest kartes avalikustamist, püüavad nad jätkuvalt ananüümselt probleemi eitada. Janek on väga tubli, ta on tulnud oma nime all välja, tegu on traumateoorias olulise sammuga, tema lugu tõestab, et tegemist inimsusevastase süsteemiga ja kuriteoga paljude laste saatuse vastu, mille eest pole keegi vastutust võtnud, kuna häbimüür on tugevam kui tõde, ja kartus oma maine eest tähtsam kui hävitatud laste elud.
Ivar, nõus. Kahjuks ei ole täna mitte midagi muutunud, ainult ruumid on euroremonditud. Tean omast kogemusest. See on meeletu, Minu laps oli sellises kohas 5a tagasi pool aastat, me ei saanud lihtsalt kodus ühel hetkel hakkama. Nüüd tean, kui vanemate süda on õige kohas, siis elus leiab alati inimlikke lahendusi. Kriisiolukorras meie need leidsime. Elame küll väga hästi, süda on rahul, et laps ei pea enam kannatama. Samas on mul väga raske taluda ebasiirust ja hea näo tegemist, mis kogu süsteemi poolt tuleb. Kõik need eelpoolnimetatud ametikohad, raske on jääda neutraalseks kui sa tead kuidas vajalikus olukorras need inimesed on võimelised käituma.
töötanud omal ajal neuroloogise puudega lastekodus puue oli enamustel lastel väga sügav ja kodune hooldamine oleks olnud perele väga kurnav see,et lapsi halvasti koheldi,ei vasta küll tõele aga tõsi on see ,et prognoosi paranemisele neil lastel enamasti polnud
ma tean, et minu otsekohesus pole paljudele mokkamööda, aga olgem ausad- see tollane süsteem andis emale võimaluse olla jälle keegi käia tööl teenida elatist ja olla teistele pereliikmetele olemas, aga praegu -raske puudega lapsed on emale kui veskikivi kaelas, keegi neid ei abista ega toeta, sellise lapse kõrvalt tööle ei pääse, teised pereliikmed kannatavad, enamasti lahkub kõrvalt ka nn tugevam pool-mees, sellise lapse valmis teinud mees. Liiga palju ongi ninnu-nännutamisega looduslikus valikus ära rikutud.
Nii see ka nüüd polnud, mitte keegi ei sundinud vanemaid oma last ära andma. Pigem oli asi selles, et kodus hooldamise eest ei makstud mingit raha, ka laps ise puudepensioni ei saanud. Reeglina andis ema ise oma lapse lastekodusse, mõni kord võtsid ka lastekaitse töötajad lapse ema juurest ära ja viisid lastekodusse, sest lapsed olid ebainimlikes tingimustes, aga enamasti oli põhjus ikka selles, et ema tahtis minna tööle ja teenida ülejäänud perele leib lauale. Palju oli ka neid juhtumeid, kus ühest perest, vaimupuudega emast, tuli lastekodusse pea-aegu üle aasta uus laps ja ikka puudega ja tihti oli lastel ka üks ja seesama nimi, ilmselt polnud ema võimeline meeles pidama, mis tema eelmise lapse nimeks sai pandud. Ma tean kolme Margust, kes kõik olid ühe ema lapsed, ka nõukogude ajal ei suudetud piiri panna laste tootmisele, ema aina sünnitas ja sünnitas ja lapsed jõudsid kõik ikka lastekodudesse ja erikoolidesse. Osa lapsi sattusid erikoolidesse lihtsalt ema laiskuse tõttu, sest ema ei viitsinud oma lastele riideid pesta ja korrastada ning toitu valmistada ning polnud mingi haruldane juhtum kus ema ise oma lapsi erikooli käis panemas, lausa palus lapsed sinna võtta- lapsed kaelst ära ja kodus vabam elu- nii lihtne see oligi- tegelikult polnud lastel mingit vaimupuuet, oli lihtsalt väike arengus maha jäämine, mis oli tingitud sellest, et lastega üldse ei tegeletud.
selleks avaldati vanematele ikka väga tugevat survet, et laps hooldekodusse panna. hooldekodu hooldekoduks, aga seal visati ta nurka ja keegi ei tegelenud lapsega.
ÄRGE ANDKE OMA LAPSI VÕÕRASTELE VÄNTSUTAMISEKS.20. september 2015, 09:51
Erivajadustega, kuid siiski arenemisvõimeliste laste vanematele avaldati ikka väga-väga tugevat survet laps r i i g i "kasvatada" anda, põhjendusega, et nendes riiklikes astustes justkui olevat kõik ülihead tingimused erivajaduste laste jaoks. Tean inimesi, kes oma puudega lapsi EI OLE riigile kasvatamiseks andnud ja Taevale tänu, nendest lastest on oma kodus, oma vanemate ja oma sugulaste toel super-suurepärased inimesed kasvanud. Väikeste omapäradega, kuid siiski omal jõul saavad hakkama.
polnud mingeid abivahendeidki saada, kuidas olla nendega kodus, nüüd on igat puldiga voodeid, mähkmeid, aparaate, ravimeid jm.Siis polnud vattigi saada, muide.
piinlik avaldus sul :( sa vist pole elanud sel ajal, aga no polnud vanematel võimalustki neid kodus hooldada, tegelikult võeti need lapsed peredest poolvägisi, see oli selle aja propaganda, meil ei tohtinud olla invaliide, need tuli peitu panna. ning kuidagi ei usu, et küsi milliselt asukalt tahad, kes seal olnud on, ikka ütleb, et oli jõhker vägivald. huvitav, kas kõik valetavad ja tegelikult ei olnud? ja kes ütlevad, et ei olnud? ikka needsamad kurjategijad ise, kes lapsi peksid. aga äkki neil pole meeleski? pealegi sel ajal oli lapse peksmine normaalne ka tavaperes, seega ei tundu see enam tagantjärele midagi imelikku neile sadistidele. tegelikult on palju dokke ja pilte jne maailma lastekodudest, küll venemaa, küll rumeenia, pole mingit põhjust arvata, et meil oleks olnud inimlikumad inimesed. jah, osad kindlasti ka olid, aga vähemus, ma pakun.
Vastu, keegi ei vōtnud sult väevōimuga last, tean vanemaid kes lihtsalt ja väga lihtsalt andsid oma lapse ära, sest neil oli piinilik.....jne Ei tasu süsteemi kiruda kōik algab ikka inimestest
Kui paljud omd inimesed vajavad hoolt ja armastust.Sinna peaksime paigutama oma sallivuse ja materjaalsed väärtused.Poliitikud,mida olete teinud oma rahva heaks.Lapsed,invaliidid,üksikud inimesed.Mida olete teinud,et prügikaste ei soritaks ja sealt endale toitu saada.Teie,poliitikud tassite Eestisse võõrrahvaid ,kes on veel vaenulikud meie vastu.Poliitikud,te olete saast,inimsaast.Tänan teid pasa keeramise eest.See on ainuke tegevus,mis teil hästi välja kukub.
jah, kurb on meie elu paljudel eestimaalastel praegu arutatakse, kas kilekotikene on hea kauba pakkimiseks või mitte... ja palk jookseb ja mitte väike. tasus pürgida kõrgele ja kaugele rahvast!
Joss, kui sa tahad oma kommentaariga hirmus asjalik välja paista, siis võiksid vähemalt sõna materiaalne õigesti kirjutada! Materjal ei ole sõna mateeria algvorm! Seina võid omale materjale panna. Mateeria ehk materiaalne, raiu see omale pähe!
ilmselt meie sotstöötajad teevad samasuguseid tähelepanekuid nagu sinagi. Tähtis pole pilgud suunata sisusse vaid otsitakse grammatilisi puudujääke! Hakkas nüüd kergem?
Poliitikutel pole aega mingisuguse lihtrahvaga jännata vaja ikka mõelda kuidas omale kallimaid autosid perse alla sokutada ja igasuguseid hüvesid mis makstakse igati õigustada.Nende deviis seisneb selles et kõik kaasa arvatud sandid kuni surmani tööd rügama välja arvatud nemad.Nende nn. töö sisu seisneb valijatega kohtumises igas Eestimaa nurgas.
kas härradel sotsempaatia kõrgliigast pole tulnud mõtet sealt omale hoolealuseid võtta või kehtib neil selline põhimõte kui natsidel ikka-väärakad ja erinevad indiviidid on nõrgad ja suremisele määratud. On ju sotsministri koht olnud valdavalt nende ja oravate käes.Mida vastate?Aitäh!
vanemad ei saanud koju jääda,pidevalt hoolt vajav puudega laps oli lastekodus. Sel ajal polnud võimalusi-ema pidi lapse ära andma. Vesipea suri sinna ,pea tohutu suur keha väike.
nüüd vesipead ravitakse, sondiga lastakse liigne vedelik peast välja, need lapsed surid hooldekodudes tohututes valudes, mida tekitas vedeliku surve peas.
KOMMENTAARID (123)