"Ehh, uhhuduuri" uued osad viivad vaatajad Aafrikasse (3)

Viie eesti mehe kummaline rattamatk algas 2002. aastal, et lihtsalt proovida, kas Ulaanbaatarist alustades on üldse võimalik end tavaliste maastikuratastega sõtkuda läbi Gobi kõrbe, Hiina ja Tiibeti, üle Himaalaja alla Nepaali välja. Liivas, mudas ja pilvedes. Kaela sadavatele kividele ja hirmsale PSB-le (Public Security Bureau) vaatamata. Ilma teedeta tühjuses. See ongi ühe Mongoolia rongist leitud sõna – uhhuduur – lugu. Sõprade ja rataste lugu. Siiani ilma lõputa lugu, nagu teelised ise ütlevad.

Kui seni oli Uhhuduur liikunud kuuekesi, siis nüüd alustati Addis-Ababast neljakesi. Piltlikult öeldes mindi tuurile ilma solisti ja soolokitarristita. Hannes Kuressaare linnapeana ja Mart just isaks saanuna pidid tegema valikuid. Ülejäänud neli asusid Etioopia pealinnast liikumist Namiibia ja Atlandi ranniku poole. See oli tülliminekute ja leppimiste teekond, mis lõppes otsapidi Atlandis.

"Imelik asi see grupikeemia. Mõtled, et tunned ennast ja oma sõpru juba piisavalt, aga... Sel reisil said nii mõnedki piirid ületatud. Aga ju see peabki "poistebändidega" kaasas käima," ütles Wend ehk Priit Kuusk möödunudaastast reisi kirjeldades.

Rännusarja operaator on Liivo Niglas, režissöör Priit Kuusk.